Eha Niglas mäletab üle-eestiliste laulu- ja tantsupidude melu juba lapsepõlvest saati. Kunagi osales ta nendel kultuurisündmustel pillimänguhuvilise koolitüdrukuna, nüüdseks on aga juba mitmeid kordi laulust ja tantsust rõkkavas pealinnas käidud Jõgeva muusikakooli õpetajana, kelle juhendada rahvamuusikaansamblid.
Jõgevamaa kultuuritegijatest said XXVI laulu– ja XIX tantsupeole esimesena peokutse Eha Niglase juhendatavad Jõgeva muusikakooli rahvamuusikaansamblid “Tuustar” ja “Nöpsid”.
“Esineme ühendorkestri koosseisus Pillipeol, kus repertuaaris kümmekond lugu. Ühtlasi pakutakse meile võimalust 3. juulil publiku ette astuda Tallinnas raekoja platsil. Arvatavasti alustame oma etteastet “Labajalgade popurriiga”. Küllap mängime lisaks eestimaisele ka teiste rahvaste muusikat. Kindlasti soovime pilli mängida ka peorongkäigus. Selleks kulub omajagu organiseerimist ja nutikust. Näiteks on tarvis leida lahendus probleemile, kuidas kontrabassimees mitme kilomeetri pikkusel rännakul mängida saab. Möödunud aastal Jõgeva linna 75 aasta juubelipidustuste rongkäigus said muusikakooli rahvamuusikud igati väärika koha veoauto kastis,” rääkis akordioniõpetaja.
“Heaks karastuseks enne suurt pidu on kaasalöömine tule tulemise tseremoonial Jõgeva linnas ja Sadala Külade Seltsi rahvamaja ümbruses peetaval simmanil,” lisas ta.
Kange kael ja Gustav Ernesaks
Eha Niglase sõnul on tänavune Pillipidu mõneski mõttes uudne. Üheks põhjuseks on mandoliiniorkestri esmakordne publiku ette astumine. Ta mäletab aga tänaseni pealinnas toimunud laulupidusid, kus on kaasa löönud koolitüdrukuna.
“On meeles, et esimesel sellisel peol elasime Lomonossovi tänava koolimajas. Mängisime akordionistide koondorkestris, mida juhatas Venda Tamman. Lastel oli võimalik oma silmaga näha laulupidude toonast eestvedajat Gustav Ernesaksa. Hoogsas peomeeleolus läks mööda kaelavalu, mis oli tekkinud usutavasti sellest, et majutuspaigas oma kummipadja liiga täis olin pumbanud,” jutustas Eha Niglas.
“Muusikahuvi tärkas minus Ida-Virmaal. Minu isa töötas kaevanduses. Väikese tüdrukuna püüdsin vahel mõndagi pilli kääksutada. Rohkem hakkas pillimäng mind paeluma pärast onu sünnipäeva, kuhu ema ja isa olid akordioni kaasa võtnud. Varsti hakkasin õppima Jõhvi muusikakoolis akordioni erialal. Lisaks õppisin klaverit,” rääkis Eha Niglas, kes on lõpetanud Tartus Heino Elleri nimelise Muusikakooli akordioni erialal ning õppinud seal hiljem ka klassikalist laulu. Üle kümne aasta tagasi sai ta Viljandi kultuuriakadeemiast diplomi rahvamuusika erialal.
Esmatähtis on harjutamine
1983. aastast alates töötab Eha Niglas Jõgeva muusikakoolis akordioniõpetajana. “Muusikakooli direktoriks oli siis veel Elvi Kotkas. Tookord oli maja nii seest kui väljast mõneti teistsugune. Köeti ahjudega, sissekäik paiknes tagaosas, sest samas hoones oli ka raamatukauplus. Õpilasi oli minu töötamise algusaastatel seitsmekümne viie ringis, nendest enamik mäletatavasti poisid.”
Õpilastega püüab Eha Niglas suhelda ennekõike hea sõnaga ja üksteist mõistvalt. “Vahel tunnen, et peaksin nõudlikum olema. Jään aga ikka sõbralikuks. Mõistagi on tarvis järjekindlust, sest hea tulemuseni jõuavad muusikud vaid järjekindlalt ja põhjalikult harjutades.”
Üldkokkuvõttes peab Eha Niglas oma kasvandike muusikahuvi kiiduväärseks ja lisas, et noorteansambli Tuustar ja lasteansambli Nöpsid loomisel mängis omajagu rolli õpilaste endi pealekäimine.
“Nimi Tuustar on tuletatud tantsust Tuustep. Sõnalõpuga „star” on aga huumoriga pooleks viidatud sellele, et tegemist on omamoodi staaridega. Kui kuuldi, et tahan lasteansamblile panna nimeks Nööbid, kosteti, et Marika Järvet juhendab juba samanimelist laste tantsukollektiivi. Tehti ettepanek ristida ansambel Nööbid II-ks. Mina valisin nimeks Nöpsid,” lausus Eha Niglas. Lauludele ja muusikapaladele, mida Tuustar ja Nöpsid õpivad, teeb Eha ise seaded.
Venemaa saatkonna ametniku vastutulelikkus
Õpetaja Niglas püüab oma juhendatavatele ansamblitele võimalikult rohkesti esinemiseleamusi pakkuda. “Igal aastal oleme käinud mõnel folgifestivalil. Pärast tänavust laulu- ja tantsupidu, 17.-20. Juulini, oleme Hiiu Folgil. Niisuguste reisidega seoses tuleb lahendada ka majandusküsimusi. Ikka leidub aga abistajaid, heade ideede väljapakkujaid. Viimati andis sellise panuse lapsevanem Ave Unt.
Tavaliselt on suhtumine rahvamuusikutesse lahke. Kui ühe laulu- ja tantsupeo ajal parkisime oma bussi Tallinna kesklinna Venemaa saatkonna juurde, tuli liikluskorraldaja meilt raha küsima, öeldes, et selles paigas on parkimine tasuline. Venemaa saatkonna ametnik lubas aga lahkesti jääda bussil saatkonnahoone piirkonda.”
Muide, väikebussi juhib Niglas ise.
Tema hinnangul on Eesti rahvakultuuri üheks väärtuseks värvikus. “Nii on Põhja- ja Lõuna Eesti rahvamuusikaski märkimisväärseid erinevusi. Ühel koosviibimisel öeldi mulle, et ma ei õpeta “Ingliska” tantsu õigesti. Tegelikult tantsitakse seda Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt.”
“Olen igati vastuvõtlik arvamustele ja mõtteavaldustele, mis puudutavad rahvakultuuri. Mul on olnud õnn suhelda selle valdkonna tunnustatud asjatundjatega. Nii oleme korduvalt kokku saanud ja rahvamuusikaga seotud teemasid arutanud folkloristi, humanitaarteaduste doktori Ingrid Rüütliga. Alati on olnud kaasakiskuvad ja sisukad vestlused ansambli “Untsakad” ühe eestvedaja Margus Põldsepaga, kellega olen kultuurisündmuste läbiviimisel koostööd teinud.
Uhke Setumaa juurte üle
Eha Niglas on uhke ja rõõmus, et tema juured on Setumaal. “Mu juured on isa kaudu Värskas. Püüan selles paigas võimalikult palju kultuurisündmustel osaleda ja ühtlasi sugulasi ja tuttavaid külastada. Setumaale kutsuvad ainulaadsed kultuuritraditsioonid, erilise külalislahkusega silma paistvad inimesed, ilus loodus, seene- ja marjarikkad metsad.”
Eha Niglas oskab laulda ka setu rahvalaule ja tantsida sellele paigale iseloomulikke tantse. Et ta ise koosviibimistel enamasti akordioni mängib, saab tantsida muidugi harva.
Aeg-ajalt viib Eha Setumaale esinema ka rahvamuusikud Jõgeva muusikakoolist. Möödunud aastal esines ta ansambliga “Tuustar” Värska kultuurimajas hooaja avapeol, mille salvestas ka Aktuaalne Kaamera.
Pillidest rikas kodu
Aastaid elas Eha Niglas koos perega Puurmani vallas Sadukülas. Praegune kodu asub selle paiga lähedal Pööra külas. See tare on üsna rikas pillide poolest. “Meil on klaver, akordion, lõõtspill, kannel, torupill, suupill ja parmupill,” loetles pereema Eha.
Tema juhendamisel tegutseb Niglaste pereansambel. Täies koosseisus õnnestub küll viimasel ajal harva mängida ja laulda, sest Eha abikaasa Andres töötab Suurbritannias ühes mööblifirmas, tütar Merle Tallinnas ja teine tütar Tiiu Tartus.
Professionaalses mõttes on kõige rohkem emasse läinud poeg Ago, kes on lõpetamas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat muusikapedagoogina ning asub muusikaõpetajana tööle Tallinnas Ristiku põhikoolis. “Ago on loonud ka laule. Ja ta aitab muusikaliselt ette valmistada 2015. aasta juunis Rakveres toimuvat kolmandat meeste tantsupidu,” on Eha Niglasel poja tegemiste üle hea meel.
Muusikaväliseks meelistegevuseks on Ehal küpsetamine, kusjuures eriti meeldib teha pirukaid ja kooke. “Kevadel ja suvel võtab suure osa ajast ka muru niitmine. Seda tööd on hea teha hiljuti ostetud raideriga, aga tulen vajadusel toime ka vikatiga,” ütles maaeluga harjunud akordioniõpetaja.
Eha Niglase elukäik
*Sündis 1958. aasta 25. septembril Kohtla-Järvel
*Õppis Adolf Kessleri nimelises Kohtla-Järve 5. keskkoolis
*Jätkas õpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis akordioni erialal
*Hiljem õppis samas õppeasutuses klassikalist laulu
*2002. aastal lõpetas Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusika erialal
*Töötanud Tartus Elleri-koolis sekretär-asjaajaja ja õpetajana
*Olnud Vana -Kuuste põhikooli muusikaõpetaja
*Alates 1983 Jõgeva muusikakooli akordioniõpetaja
*Rahvamuusikaansamblite “Tuustar” ja “Nöpsid” juhendaja
*Töötab muusikaõpetajana Siimusti, Kurista ja Jõgeva aleviku lasteaias ning Puurmani lasteaia Saduküla rühmas
*Osaleb Jõgevahe Pere rahvaliku muuusika ansamblis “Tempora Mores”
*Mängib Niglaste pereansamblis
*1996. aastal oli Niglaste pere kutsutud Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri emadepäevale pühendatud vastuvõtule
*Jõgevamaa aasta õpetaja huvikoolide arvestuses (2009)
*On pälvinud mitmeid tunnustuskirju ja -meeneid rahvamuusika õpetamise ja edendamise eest
*Pere: abikaasa Andres, täiskasvanud lapsed Merle, Tiiu ja Ago, lapselaps Tuuli
Süstib õpilastesse muusikahuvi isikliku eeskujuga
Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt tunneb Eha Niglast põhjalikumalt neljateistkümnendat aastat, mil ta töötab Jõgeva muusikakoolis.
“Eha on elu ja hingega rahvamuusik, seda valdkonda peab ta oma südameasjaks, hoiab entusiastlikult järjepidevust esivanemate kultuuripärandiga. Õpilastesse süstib ta muusikahuvi ennekõike isikliku eeskujuga. Võib öelda, et alati on ta pilliga õiges kohas.”
i
JAAN LUKAS
