Kuremaa lossis toimunud Põltsamaa muusikakooli viiuli- ja vioolaõpilaste kevadkontserdil esines ka vioolaõpilane Eevo Eenok Eeriki Kask, kes hiljuti naasis laureaaditiitliga Siguldas toimunud rahvusvaheliselt konkursilt. Kui muusikahuviline noormees veel üsna väikese poisina pillimängu õppimisele mõtlema hakkas, oli talle kohe selge, et tema jaoks on õige pill just vioola. Eevo Eenok Eeriki peab vioolat „mehiseks” pilliks ja arvab, et pillimängimine soodustab ka kooliõpinguid.
Miks ja millest algas huvi õppida vioolamängu?
„Seitse aastat tagasi, kui läksin emaga Põltsamaa muusikakooli uurima õppimisvõimalusi. Kohtasime ühte õpetajat, kes soovitas vioolat. Mina olin kohe nõus, sest pidasin vioolat „mehiseks” pilliks. Nii hakkasin vioolat mängima ja olen mänginud siiani.”
Kuidas seletate muusikamaailmas üsna kehvasti orienteeruvale inimesele, mis vahe on viiulil ja vioolal?
„Vioolal on üks keel madalam, viiulil aga kõrgem. Vioola on suurem ja tal on rohkem ninahääl.”
Kas mõnede heliloojate muusika esitamiseks sobib paremini viiul, teistel jälle vioola?
„Mõni kirjutab „raskemat muusikat” ja vioolaga on raskem kõike seda tooni kätte saada. Arvan, et vioola õppimisel ja mängimisel ongi kõige keerulisem see, kuidas tekitada tooni niimoodi, et pill kõlaks ilusti, mitte aga ei kägiseks.”
Milliseid muusikastiili teil vioolaga kõige rohkem mängida meeldib?
„Vioolale sobivad kõik meloodiad. Enamasti mängin aga ikka klassikalist muusikat.”
Kuidas valmistusite Siguldas toimunud rahvusvaheliseks konkursiks?
„Olin osalenud sel konkursil juba paar kuud tagasi, siis sain esitada samu lugusid. Ühe loo õppisin ka lisaks. Pinge oli aga konkursil üsna suur, kuid lavale minnes hakkas see kaduma.”
Palju jätkus aega vestelda konkursi osalevate õpilastega teistest maadest?
„Selleks eriti aega ega võimalusi ei avanenud.”
Kas mõni teie pere liige veel pilli mängib?
„Üks õde on mänginud vioolat ja pillimängu vastu on huvi tundunud ka teised õed-vennad. Ise olen mänginud veel ka klaverit.”
Kuidas mõjutab vioolamängimine igapäevast õppetööd?
„Ma õpin Lustivere Põhikoolis. Mitte küll üksi vioola, vaid pillimäng üldse soodustab õppimist, sest see treenib aju. Pead ju muusikapalad selgeks õppima ja neid pähe jätma.”
Kas teil on isiklik või muusikakooli vioola?
„Mul on praegu Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli vioola ja üks vioola on ka päris mu enda oma. Sest õpin praegu nii Põltsamaa kui ka Elleri nimelises muusikakoolis.”
Kuivõrd on vioolat võimaik päris iseseisvalt õppida, et võtad õpiku ette ja hakkad peale?
„Seda on võimalik teha siis, kui oled enne viiulit õppinud. Muidu võib selline õppimismeetod osutuda aga väga keeruliseks.”
Mängite ka Põltsamaa keelpilliorkestris, mis osaleb ka läheneval juubelilaulupeol?
„Jah, laulupeole lähen ikka ka. Seal on palju-palju inimesi koos, kellega on tore musitseerida ja mängida.”
Teie vioolaõpetaja ja ühtlasi Põltsamaa muusikakooli keelpilliorkestri dirigent on Hiie Taks. Mis temas kui pedagoogis paelub?
„Hiie Taks on algusest peale olnud mu õpetajaks Põltsamaa muusikakoolis. Ta oskab hästi motiveerida edasi õppima ja samas on väga südamlik. Kokkuvõttes on ta väga hea õpetaja.”
Kas teil jätkub aega lisaks muusikale ka mõneks teiseks hobiks?
„Ma harrastan hea toonuse loomiseks sportimist, kuid treeningutel ma eraldi ei käi. Muusika on aga ikka ala, millega ma tegelen pidevalt.”
Ja lõpuks uudishimust tulenev küsimus. Miks on teil kolm eesnime?
„Meie suures peres tahtsid kõik vanemad õed ja vennad mulle mõne eesnime panna. Sõbrad kutsuvad mind tavaliselt Eevoks.”
JAAN LUKAS
