Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. 2009. aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes.
2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75 protsenti, mis on viimase poole sajandi jooksul esimest korda nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58 protsenti lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate ütluse alusel.
Loomulik iive oli üle 20 aasta taas positiivne
Elussündide arv on püsinud viimastel aastatel samal tasemel, kuid vähenenud surmade arvu tõttu oli 2010. aasta loomulik iive esimest korda üle 20 aasta positiivne — sündide arv ületas surmade arvu 35 inimese võrra.
Viimati oli iive positiivne 1990. aastal, kui sündis 2773 inimest rohkem kui suri. Samaaegne sündide arvu kiire langus ja surmade arvu tõus kulmineerus 1994. aastal, kui negatiivne loomulik iive oli perioodi kõige suurem — sündis 8036 inimest vähem kui suri. Sealt edasi on sündide ja surmade arvu vahe pidevalt vähenenud.
Alates 2008. aastast on eestlaste loomulik iive taas positiivne ning 2010. aastal ületas eestlaste sündide arv surmade oma 1704 võrra. Viimati oli Eestis elavate teiste rahvuste iive positiivne 1990. aastal
Rahvastiku taastootmiseks peaks sündimus tõusma
Summaarne sündimuskordaja 2010. aastal oli 1,64. See näitab keskmist elussündinud laste arvu naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid sama aasta sündimuse vanuskordajad. Rahvastiku taastootmiseks peab summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Seega peab rahvastiku taastootmiseks sündimus veelgi tõusma. Viimati oli summaarne sündimuskordaja taastootmise tasemel 1989. aastal. Viimase kahekümne aasta madalaim summaarne sündimuskordaja täheldati meil 1998. aastal, kui keskmine elussündinud laste arv naise kohta oli 1,28. Viimased neli aastat on summaarne sündimuskordaja Eestis olnud küllaltki stabiilne
Euroopa riikidest oli summaarne sündimuskordaja 2009. aastal kõrgeim Islandil (2,23), Iirimaal (2,07) ja Prantsusmaal (2,00). Eesti naaberriikidest oli madalaim näitaja Lätil (1,31). Leedul 1,55, Soomel 1,86 ja Rootsil 1,94 last naise kohta.
Sünnitaja keskmine vanus tõuseb
Viimase paarikümne aastaga on Eestis sünnitaja keskmine vanus tõusnud. Naised soovivad enne lapse saamist omandada hariduse ja alustada töötamist. Seetõttu lükkub laste saamine edasi ja esimene laps saadakse järjest sagedamini kahekümnendate eluaastate lõpus ja hiljem.
2010. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 26,30 aastat. Ema keskmine vanus lapse sünnil olenemata sünnijärjekorrast oli 29,34 aastat. Ema keskmine vanus lapse sünnil on pidevalt tõusnud alates 1990. aastate algusest.
Teiste Euroopa riikide põhjal võib järeldada, et see näitaja jätkab tõusu, sest mitmes riigis on ema keskmine vanus lapse sünnil üle 30 aasta. Soomes oli 2009. aastal ema keskmine vanus lapse sünnil 30,12 aastat ja Rootsis 30,69. Keskmiselt kõige vanemad sünnitajad on aga Liechtensteinis ja Iirimaal (vastavalt 31,26 ja 31,22 aastat).
Üle poole lastest sünnib väljaspool abielu
Eestis on vabaabielu väga populaarne kooseluvorm ja seetõttu on sündinud laste vanemad sagedamini vabaabielus kui registreeritud abielus. 2010. aastal sündis vaid 41 protsenti lastest abielus vanematele. Veel väiksem on abielust sündinud laste osatähtsus Islandil, kus 2009. aastal sündis 36 protsenti lastest registreeritud abielus vanematele.
Eestis on abielust sündinud laste osatähtsus aastatega kogu aeg vähenenud, ehkki viimasel kolmel aastal on näitaja stabiliseerunud ja edasist langust pole toimunud.
i
JAANA RAHNO, Statistikaameti analüütik
