Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et Eesti elanike jõulukinkide eelarve jääb tänavu enamasti 50 ja 100 euro vahele.
Enam kui pooled ehk 54 protsenti Eesti elanikest teevad jõulude ajal kingitusi kolmele kuni kuuele lähedasele, iga viies kavatseb kingitusi teha seitsmele kuni kümnele inimesele. Kümnendik elanikkonnast piirdub ühe-kahe kingiga ja üldse ei kavatse kinke osta kuus protsenti vastanutest. Kingituste kogueelarve jääb enamasti saja euro piiridesse: kuni 50 eurot plaanib kulutada 25 protsenti ja 51-100 eurot 30 protsenti vastanutest. 22 protsenti vastanutest kavatseb kinkidele kulutada 100-200 eurot ja 200-500 euro suurune kingieelarve on üheksal protsendil elanikest, selgus uuringust.
Kingituste arv ja maksumus sõltuvad suuresti sissetulekust, väiksema sissetulekuga pered kavatsevad kinkidele ka vähem kulutada. Pooled peredest, kus kuu netosissetulek on kuni 400 eurot, kavatsevad kinkidele kulutada kuni 50 eurot, samas kui jõukamad, 1100 eurost enam teenivad pered arvestavad jõulukinkideks sagedamini 101-200 eurot. Kuna jõulude tähistamine on kõigist pühadest enim seotud tarbimise olulise kasvuga, siis uuriti küsitluses ka seda, kui koormavana tajuvad Eesti inimesed jõulude tähistamise kulusid pere eelarvele. Kokkuvõtlikult võib öelda, et inimesed peavad jõulude tähistamist oluliseks ja enamikus leibkondades on seejuures tähtsal kohal kingituste tegemine. Jõulukulutusi pidas eelarvele koormavaks 30 protsenti vastanutest, kelle seas oli enim majanduslikult haavatavaid perekondi. Ligi 40 protsenti väikseima sissetulekuga peredest peab nuputama, kuidas jõulude ajal ots otsaga kokku tulla.
Pühade tõttu tavapärasest suuremate väljaminekute mõju pere eelarvele aitab leevendada kulutuste hajutamine, mida paljud ka teevad. Eesti elanike tarbimiskäitumise kohta võib küsitluse põhjal öelda, et pool elanikkonnast planeerib jõulukulutusi ette ja alustab jõuludeks valmistumist aegsasti, kogudes pühadeks sääste või ostes kingid varem valmis. Teine pool elanikkonnast aga katab pühadekulutused jooksvalt ega planeeri neid pikalt ette. Pühadega seotud kulutuste katmine krediitkaardi, väike- või tarbimislaenuga ei ole Eesti inimestel üldiselt kombeks. Vaid kolm protsenti elanikkonnast tunnistab, et finantseerib jõulukingituste ostmist laenuraha abil.
Positiivse tendentsina torkab silma, et kuigi suur osa ei planeeri jõulukulutusi pikalt ette, proovitakse siiski vältida ebamõistlike ja mittevajalike kingituste tegemist ega jäeta kingituste ostmist päris viimasele minutile. 63 protsenti on pigem vältinud viimasel hetkel kingituste ostmist ja kiirustamisega kaasnevaid ebamõistlikke väljaminekuid. See näitab, et kingituste tegemisele ollakse valmis panustama nii aega kui raha ja välditakse kinke, mis saajat ei rõõmusta või ületavad ostja võimalusi.
Küsitlusest selgus veel, et jõulude ajal mahub Eesti inimeste eelarvesse ka heategevus. Üle poole ehk 52 protsenti uuringus osalenutest kavatseb jõulude ja aastavahetuse ajal annetada raha heategevuseks. Keskmiselt annetatakse 23 eurot, kuid see summa varieerub 1-200 euroni.
Küsitlus viidi läbi tänavu 1.-10. novembrini. Telefoni teel küsitleti 800 Eesti elanikku, kes olid 16-aastased ja vanemad. Küsitluse viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.
LEE MARIPUU, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht
