SOS Lasteküla Eesti Ühingu poolt läbi viidud uuring “ÜRO laste asendushoolduse juhiste rakendamine Eestis” näitas, et vanemliku hoolitsuseta lastele pakutava sotsiaalteenuste kvaliteet on Eestis ebaühtlane ning rohkem tuleks arvesse võtta laste vajadusi ja teha vastavalt sellele muudatusi seadusandluses.
Olemasolev “Laste ja perede arengukava 2012-
Uuringu tulemus näitab, et riik tegeleb igapäevaselt tagajärgede lahendamisega, kuid eelkõige tuleks panustada ennetustööle, et luua lapsele võimalus kasvada üles oma bioloogiliste vanemate juures. Iga kohalik omavalitsus pakub sotsiaalteenuseid erineval kujul ja vormis ning see sõltub suuresti omavalitsuse võimalusest sinna rahaliselt panustada. Kui aga laps on juba oma perekonnast eraldatud, langeb vastutus riigile. SOS Lasteküla on juba viis aastat tegelenud peretugevdusprogrammiga Ida-Virumaal, mis aitab vanemaid, kes on laste kasvatamisega hätta sattunud.
Uuringus eksperdina osalenud sotsiaalministeeriumi spetsialisti Piia Tammpuu sõnul on oluline, et vanemliku hoolitsuseta jäänud ja seetõttu asendushooldusele paigutatud lastel oleks võimalik kasvada peres või võimalikult peresarnastes tingimustes. Selleks on ühelt poolt vajalik arendada hooldusperede süsteemi, teisalt muuta asenduskoduteenust peresarnasemaks nii füüsilise keskkonna kui ka teenuse sisu ja korralduse mõttes.
Lisaks peremajade ehitusele on vaja suurendada just perevanemaga asenduskoduteenuse kättesaadavust, kus vahetustega töötavate kasvatajate asemel hoolitseks laste eest üks perevanem, kes elaks nendega püsivalt koos. Seni on perevanemaga asenduskoduteenust suutnud pakkuda 35 teenusepakkujast 10, kellest enamik on MTÜ ja valdavalt ühe asenduskoduga pere.
Oma töös tunnetan ma iga päev, et lapsed vajavad kedagi, kellele öelda EMA. Need lapsed on läbi elanud suure trauma ning stabiilsus ja turvalisus on parim, mida me pakkuda saame. Mitmete fondide abirahaga on ehitatud palju peremaju, kuid enamikus neist ei ole üle mindud perepõhisele hooldusele. Suure osa asenduskodudes elavatest lastest moodustavad puudega või muude erivajadustega lapsed. Neile on turvalisus ja järjepidev hooldus veelgi olulisem.
2012. aasta lõpu seisuga oli Eestis asendushooldusel kokku 2 618 vanemliku hoolitsuseta last. Neist 1 048 oli asenduskoduteenusel, 1 316 elas eestkostja peres ja 254 hooldusperes.
SOS Lasteküla Eesti Ühing viis uuringu läbi 2013. aastal. Lisaks seadusandluse ja poliitikadokumentide, olemasolevate uuringute ja statistika analüüsile viidi läbi ka küsitlused kohalike omavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate ning asenduskodude juhtide ja töötajate seas. Samuti intervjueeriti maavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaalametnikke, hooldusperesid, valdkonnas tegutsevaid MTÜsid ning asendushoolduse taustaga noori. Uuringu eesmärk oli analüüsida Eesti asendushoolduse teenuste vastavust ÜRO laste asendushoolduse juhistele ning kaardistada asendushoolduse kitsaskohad. Uuringu tulemuste põhjal on koostatud kümme ettepanekut, kuidas muuta asendushooldust puudutav seadlusandlus ja praktika lapsesõbralikumaks.
SOS Lasteküla Eesti Ühing on 1992. aastal asutatud mittetulunduslik organisatsioon, mis põhineb üksikisikute ja ettevõtete annetustel. SOS Lasteküla pakub perepõhist asenduskodu vanemliku hooleta lastele, et nad saaksid kasvada üles armastuse, austuse ja turvatunde õhkkonnas. Eestis asuvad lastekülad ja noortekodud Keilas, Tallinnas, Narva-Jõesuus ja Põltsamaal, kus elab üle 150 lapse.
i
MARGUS ORO, SOS Lasteküla Eesti Ühingu juht
