Päästeteenistus on pikki aastaid arendanud keemiapääste võimekust ning valmis kohe reageerima keemiaõnnetustele. Teisipäevane keemiaõnnetus Kalev SPAs näitas ilmekalt, et päästeteenistus peab lisaks paljudele muudele õnnetustele olema valmis reageerima ka ohtlike kemikaalidega seotud õnnetustele.
Keemiaõnnetusi esineb harva, kuid nende tagajärjed võivad võrreldes tulekahjudega olla märksa rängemad. Aastaid kestnud töö keemiavõimekuse arendamiseks võimaldab lisaks tööstuskeemia õnnetustele täna näiteks tegeleda ründemürkide ning bioloogilise ja radiatsiooniohuga.
Keemiavõimekuse arendamise näol on tegemist spetsiifilise ning tehniliselt ja taktikaliselt keerulise päästetööde valdkonnaga. Selle arendamine on viimastel aastatel olnud tõhus, kuid kindlasti vajab veel tõsist tööd nii tehniliste vahendite kui väljaõppe osas, samuti on tarvis tõhustada koostööd teiste ametkondadega.
Üldse on keemiapääste võimekusel kolm tasandit: esmareageerimisvõimekus, põhivõimekus ja ekspertvõimekus.
Esmareageerimisvõimekuse puhul on päästjad saanud esmase väljaõpe, mille puhul suudetakse määrata oht ja teha ettevalmistused päästetöödeks. See puudutab peamiselt lihtsamaid olmekeemia õnnetusi.
Põhivõimekusega komandosid on Eestis viis, järgmisel aastal hakatakse looma kuuendat. Sellel tasemel väljaõppe saanud päästjad tegelevad võimaliku keemiaõnnetuse puhul ohtliku aine tuvastamisega ja ohu suuruse määramisega. Lisaks suudetakse teha keemiasukeldumist igat tüüpi kemikaalireostuste puhul.
Ekspertvõimekust omav Päästeameti demineerimiskeskuse erikeemiatalitus tegeleb keerulistel päästetöödel päästetööde juhi nõustamisega ja keemiliste ainete täpsema tuvastamisega ning ründemürkide, bioloogilise ja radiatsiooniohuga.
KUNO TAMMEARU
Päästeameti päästetööde osakonna juhataja
