Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskuse küsitluse kohaselt on Eesti inimesed vähe teadlikud mitmetest säästmisega seotud maksusoodustustest.
Ligi pooled küsitlusel osalenutest ei osanud nimetada ühtegi riiklikku inimeste säästukäitumist suunavat soodustust. Need, kes ise säästavad, teavad soodustustest mõnevõrra rohkem, kuid pea kolm neljandikku neist inimestest, kel pole sääste, ei osanud nimetada ühtegi. Kõige sagedamini teati kodulaenu intresside maksusoodustust, mis pole küll otseselt suunatud raha säästmisele, vaid on abiks oma kodu soetajatele. Võimalusest saada kodulaenu intressidelt tulumaks tagasi oli teadlik 31 protsenti vastanutest ja 50 protsenti kõrgharidusega vastanutest. Pensionifondi tehtud maksete tulumaksusoodustusest teadis 26 protsenti vastanuist ja 42 protsenti kõrgharidusega vastanuist. Lisaks haridusele mõjutasid informeeritust ka rahvus, vanus ja sissetulek. Eesti keelt kõnelevad 30-39 aasta vanused inimesed, kes töötavad juhtide või spetsialistidena ning saavad keskmisest kõrgemat palka, olid soodustustest sagedamini teadlikud. Eakad aga ei tea säästmisega seotud soodustusi tihti üldse. Vähem kui 10 protsenti vastanuist olid kuulnud võimalusest lükata tulumaksu tasumine investeerimiskonto abiga edasi ning panna maksuraha seniks lisa teenima. Samuti teadis vaid üheksa protsenti vastanuist, et kui vabatahtlik kogumispension makstakse välja ühes osas, kehtib kogu summale soodsam, 10-protsendiline tulumaksumäär. 18 protsenti teadis võimalusest kolmandasse sambasse kogutud penisoniraha ühe maksena välja võtta, kui vanust on vähemalt 55 aastat. 12 protsenti vastanuist oli teadlik riiklikust hoiustegarantiist kuni 100 000 euro suurustele eraisiku hoiustele igas pangas.
Meie varasemate uuringute kohaselt mõtlevad eestimaalased rahaasjus üldse vähe ette, enamasti mitte üle aasta. Sama kehtib ka säästmise kohta. Pikaajalist planeeritud säästmist on Eestis vähe.
i PIRET SUITSU, Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskus
