Lisaks kolmele Mustvee koolitüdrukule tunnistati Eestimaa uhkuse tiitli vääriliseks ka Põltsamaa valla Kamari Haridusseltsi juhatuse liige, Põltsamaa vallavolikogu esimees ja tõeline sädeinimene Liia Lust.
Liia Lustile anti tiitel üle Kamari Haridusseltsi kasutuses oleva Kamari seltsimaja taastamistööde vedamise eest. Kamari külla sõites hakkabki esimesena silma sealne kaunis heleroheline punase katusega seltsimaja. Tegelikult algas seltsimaja saamislugu kaheksa aastat tagasi. Kui praeguses seltsimajas veel kool tegutses, puhkes seal 2003. aasta alguses tulekahju. “Kaks aastat pärast põlengut seisis see maja kasutu tondilossina keset küla. Seda polnud just meeldiv näha ja tajuda. Eks sealt sündiski otsus aidata endine koolihoone uuele elule,” meenutas Liia Lust.
Enne seltsmaja valmimist kasutas haridusselts kooskäimise kohana praegusi kooliruume, mida seltsi liikmed isekeskis klubiks kutsusid. Peale põlengut kolis klubiruumesse kool ja haridusselts jäi kaheks aastaks n-ö peavarjuta. Siis kasutati kooskäimiseks kooli söökla ruume. “Päris õige seltsielukoht kooli söökla ikkagi polnud ja küllap sealt põlengus kannatada saanud hoone taastamise idee liikvele läks,” rääkis Liia Lust. Teisalt poleks Kamari seltsimaja taastamist ette võetud, kui poleks olemas olnud haridusseltsi, mille taastamise idee autor on Kamari aktiivne külaeluedendaja Ines Kuusk, kes “korjas” seltsi loomise mõtte üles 1999. aastal peetud Maapäevalt ja “süstis” selle ka teistele Kamari aktiivsetele inimestele. Külaelus aktiivset rolli etendav, 16-17 inimesest koosnev tuumik oli selleks ajaks juba välja kujunenud. Tegelikult alustas selts tegevust natuke varem, ent ametlikult registreeriti Kamari Haridusselts äriregistris 2000. aasta veebruaris. Loomulikult kuulub haridusseltsi asutajate ridadesse ka Liia Lust.
Remont algas euroraha toel
Maja oli olemas ning 2004. aastal avanesid ka Euroopa Liidu struktuurifondid. “Olin siis
Tegelikult andis endise Kamari koolihoone taastamisele tõuke ka 2005. aastal Kamari külale omistatud aasta küla tiitel ning samaaegne Külade taastamise ja arendamise meetme avanemine. Tollase maavanema Aivar Koka moodustatud komisjoni otsustada jäi, missuguseid objekte maakonnas läbi selle meetme toetatakse. Liia Lust rääkis maavanemale, et ega nad aasta küla tiitli eest auhinnaraha ootagi ja pakkus hoopis välja mõtte, et kirjutab
Tänaseks on Kamari seltsimajale taotletud raha kolme erineva projekti vahendusel: Külade taastamise ja arendamise meetmest, Kohaliku omaalgatuse programmist ning seltsimaja sisustuse tarvis Leader programmist. Esimese summa suuruseks, mis remonditöödeks eraldati, oli 836 000 krooni. Tegelikult oli ehitus esialgse plaani kohaselt jaotatud mitmesse etappi. Reaalsete ehitus-remonditöödega tehti algust ehitusbuumi kõrghetkel, mil hinnad polnud just odavad. Pealegi tuleb vana maja puhul tööde käigus ilmsiks ikka midagi sellist, mida alguses ette näha ei oska.
Põltsamaa vald aitas omaosaluse tasuda
Esimeses etapis plaaniti hoone remonditööd teha ära väljastpoolt ja hoones sees teostada remont saalist köögini. Lisatöödeks kulunud summad tegid plaanidesse korrektiivi ja raha lõppes saali remondiga. Saali ilma köögita kasutamata hakata oli äärmiselt keeruline ja see sundis Liia Lusti tõsiselt tegelema lisaraha otsimisega. Õnneks tuli talle raha leidmisel appi toonane Riigikogu liige ja praegune Põltsamaa valla ehitusnõunik ning Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein, kelle kaasabil saadi Riigikogust 150 000 krooni rahaabi. Selle summa eest ehitati välja seltsimaja tiigi poolne terrass ning köök. Seepeale muutusid plaanid veelgi suuremaks ja julgemaks ning Liia Lust kirjutas järjekordse projekti Külade taastamise ja arendamise meetmesse. Nii telliti hoonele uus ehitusprojekt, milles nähti ette ka hoone teise korruse ruumide remont. Sellest meetmest õnnestus raha saada 934 700 krooni. Loomulikult nõudsid kõik summad ka kümneprotsendilist omaosaluse tasumist, kus haridusseltsile tuli appi Põltsamaa vald.
Tegelikult kuulub Kamari seltsimaja valla omandisse ja on antud valla poolt Kamari Haridusseltsile pikaajalisele rendile. Projektide kirjutamine ja aruandluse koostamine on ikka ja alati ainuisikuliselt Liia Lusti kanda olnud. “Ah, küll sina juba oskad ja tead, kuidas need asjad käivad,” ütlevad talle kaaslased haridusseltsist, kui projektide kirjutamisest juttu tehakse. Juba praegu on Liia Lustil käsil projektide ettevalmistamine järgmisel aastal plaanitavate tegevuste rahastamiseks. Ühe ideena plaanitakse Kamari paisjärvel korraldada suvine veetrall, samuti on mõttes soetada Kamari paisjärvele vesijalgrattad ja muud veeatraktsioonid.
Tunnustus kogu Kamari rahvale
Liia Lusti sõnul ei ole Kamari seltsimaja mõeldud kasutamiseks ainult Kamari Haridusseltsi ja Kamari aleviku rahvale, vaid kogu lähemale ümbruskonnale. Tõsisemaks avalöögiks seltsimaja kasutamisel said 2007. aastal Jõgevamaal läbi viidud Maapäeva üritused, mil seltsimajas tegutsesid õpitoad. Praegu korraldatakse siin külapäevi, sünnipäevi ja suguvõsade kokkutulekuid, viiakse läbi koolitusi. Juba traditsioonilise ettevõtmisena on Kamari seltsimajas alati üleval näitused. Päris mitmeid kordi on Kamari Haridusseltsi tegemisi käinu “telepurki” püüdmas meie telekanalid.
“Me lähtume arusaamast, et kui meid ei ole pildil, siis pole meid olemas,” ütles Liia Lust välja oma nägemuse haridusseltsi ja Kamari rahva tegemiste-toimetamiste jäädvustamisest laiema publiku jaoks.
Küsimusele, kes esitasid Liia Lusti Eestimaa uhkuse kandidaadiks, vastas asjaosaline, et kindlasti olid need oma haridusseltsi inimesed. Nad hoidsid aga asja saladuses viimase hetkeni, mil Liia telefoni vastu võttes sellest täieliku üllatusena teada sai. Helistajaks oli TV 3 rahvas, kes teatas, et tulevad Liia Lustist Kamarisse eelklippi tegema. Kahtlusi selles, et tegemist võiks olla mingisuguse naljaga, Liial tekkida ei lastud, sest helistajaks oli Liia Lustile tuntud telehääl Mari Torga.
Liia Lusti esimene reaktsioon oli, et ta ei taha ennast televisioonis esinemas näha. Samas mõistab ta, et nurga taga tunnustamine pole mingi tunnustamine. Vastne Eestimaa uhkuse tiitli omanik lausus, et igale inimesele läheb tunnustamine korda. “Muidugi olen ma ka uhke niisuguse tiitli üle. Kuid tahan samas rõhutada, et läbi mulle antava tiitli tunnustatakse kogu Kamari rahva vaeva ja tegemisi, mille kaudu oleme koos tänasesse päeva välja jõudnud.”
i
TOOMAS REINPÕLD
