Tulevikus võib Narva kerkida bioetanoolitehas, kus kasutatakse toormena Eesti põllumeeste kasvatatud teravilja. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi aastaseminaril tutvustas ideed Eesti Energia kütusevaldkonna projektijuht Renee Joost, kes esines ettekandega bioetanooli tootmise perspektiividest Eestis.
Renee Joosti sõnul tarbitakse Eestis üle 300 000 tonni bensiini, millesse segatakse 10 protsenti etanooli. “Seega võiks meil aastane etanooli tarbimine olla kuni 30 000 tonni, mis on küllaltki väikese bioetanoolitehase tootmismaht. Meie ettevõtte põhitegevuseks on ikka elektri ja vedelkütuste tootmine ja põlevkivitehnoloogia arendamine. Huvi bioetanooli vastu algas sellest, kui Eesti Energia poole pöördus firma Bemixe OÜ ning avaldas soovi rajada Narva elektrijaamaga ühendatud etanoolitehas. Idee on selles, et osa etanooli valmistamise jääkidest põletatakse elektrijaama katlas ning elektrijaam tarnib omakorda soojusenergiat etanooli tootmiseks. See lahendus toetab ka biokütustele sätestatud Euroopa Liidu kriteeriumide ehk etanooli tootmisel emiteeritava CO2 piirnormide täitmist. Et etanoolitehase soojusenergia tarbimine on väga suur, pöörduski Bemixe OÜ meie kui suurimate elektrijaamade omaniku poole sooviga alustada koostööd. Projekti analüüsimisel on Eesti Energiale partneriks Jõgeva Sordiaretuse Instituut, kus tehakse põhjalikku tööd teraviljade uurimise alal,” rääkis ta.
Vilja hind ja müüjad veel selgumata
Joost märkis, et praeguseks on teostatud etanoolitehase rajamise projekti tehniline analüüs, mille põhjal võib väita, et tehniliselt on võimalik siduda bioetanooli tootmine põlevkivil töötava elektrijaamaga. “Tänaseks on põhiküsimuseks toorme kättesaadavus ja hind. Kuni pole selge, kust ja millise hinnaga vajaliku viljakoguse kätte saab, pole võimalik projektiga edasi minna ja tehase projekteerimist kavandada. Börsil põhinev vilja hind on teatavasti väga muutlik. Arusaadavalt on põllumeestel soov müüa vilja võimalikult kõrge hinnaga, läheb see siis saia, leiva, loomasööda või etanooli tootmiseks. Meie eesmärk on selgitada, kuidas siduda etanooli tootmiseks müüdava vilja hind börsihinnaga nii, et see põllumehele võimalikult atraktiivne oleks ja samas võimaldaks ka etanoolitootjal kasumit teenida. Idee teostumisel hakkab põllumeestega teravilja varumiseks kokkuleppeid sõlmima Bemixe OÜ, kes haldabki ettevõtlusprojektis põllumajanduslikku poolt,” ütles Eesti Energia kütusevaldkonna projektijuht.
“Seni kuni puudub tehase põhiprojekt ja pole selgunud toorme tarnijad, on ennatlik rääkida tehase maksumusest ja võimalikust valmimisajast. Välisriikide kogemustele tuginedes võib siiski öelda, et 100 000 tonnise võimsusega etanoolitehase rajamiseks kulub 60-80 miljonit eurot,” lausus Renee Joost.
Eestis saab etanooli taliviljadest
Eesti teraviljade sobivust bioetanooli toorainena tutvustas aastaseminaril Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teraviljade osakonna teadur Reine Koppel.
“Bioetanooli toormeks on Brasiilias suhkruroog, Ameerika Ühendriikides mais, Euroopas suhkrupeet ja teravili ja meie regioonis teravili.
Eestis kasvavatest teraviljadest sobivad bioetanooli tootmiseks taliviljad. Need sordid peaksid olema madala proteiinisisaldusega, kõrge tärklisesisaldusega ning suure saagikusega, samuti hea talvekindlusega. Lämmastikväetiste mõju tärklisesisaldusele Eesti tingimustes vajab veel põhjalikku uurimist. Juba praeguseks on aga kindlaks tehtud, et mida rohkem lämmastikväetisi põllud saavad, seda suuremaks läheb proteiini- ja väiksemaks tärklisesisaldus. Läti teadlased Liena Poiša ja Aleksandr Adamomicš on sellest seisukohast uurinud talinisu, rukist ja tritikalet.” Koppel märkis, et Jõgeva Sordiaretuse Instituudis seni läbi viidud uuringute põhjal sobivad bioetanooli tootmiseks rukkisortidest paremini samas teadusasutuses aretatud `Tulvi` ja `Elvi` ning ka mitmed nisusordid. Lõplikult peaks aga vastavad sordid välja selgitama teadlaste, põllumajandustootjate ja etanoolitehase projekti arendajate koostöös.
Praeguseks on bioetanoolitehase projekti arendajatel tekkinud põllumeestest kontakt põllumajandusühistu Kevili liikmetega. Ühistusse kuulub ka Jõgevamaa põllumajandusettevõtjaid. “Põllumajandustootjad lähtuvad samasugustest huvidest nagu teisedki ettevõtjad. Kuid kui nõudlus vilja järele tekib ja kasvab ka etanoolitootjatel, ega meil siis midagi selle vastu ole. Kavandatavast etanoolitehasest võib viljale üks stabiilsema tarbimisega ostja saada, mõistagi ei hakka me aga vilja turustama sümboolse hinnaga,” ütles PÜ Kevili nõukogu esimees Jaan Läänemets.
Bioetanool
*Bioetanool on kas biomassist või jäätmete bioloogilisest fraktsioonist toodetud etanool, mida kasutatakse biokütuste valmistamiseks või toiduainetetööstuse toormena.
*Bioetanooli saadakse suhkrut ja tärklist sisaldavate orgaaniliste ainete kääritamise teel.
*Maailma suurim bioetanooli tarbija ja eksportija on Brasiilia
*Bioetanooli eelised mootorikütusena:
*Kasvuhoonegaaside emissioon väheneb vähemalt 20 protsenti.
*Väheneb riigi sõltuvus naftat eksportivatest riikidest.
*Bioetanooli puudus mootorikütusena:
*Väheneb mootori võimsus ja suureneb küttekulu.
Allikad: Vikipeedia ja Reine Koppeli ettekanne Jõgeva Sordiaretuse Instituudi aastaseminaril
i
JAAN LUKAS
