Olukorras, kus kriis Eesti majanduses ilmselt süveneb, ähvardades kümneid tuhandeid Eesti peresid tööpuudusega, peab Sotsiaaldemokraatlik Erakond esmatähtsaks valitsuse tegelemist mitte omavahelise poliitilise kempluse, vaid üksmeele leidmisega, mis annaks inimestele kindlustunde, et riik suudab kriisiga toime tulla.
Sotsiaalpartnerite kokkulepped sõlmiti uue töölepingu seaduse osas raskete läbirääkimiste ja kompromisside hinnaga, grammi täpsusega vajalikku tasakaalu otsides. Sisuliselt otsiti lahendust, mis ei tooks kaasa ühe poole võitu ja teise kaotust, vaid mõlema poole võidu. Nii ametiühingud, kui tööandjad mõistavad, et olukord majanduses ja tööturul on muutunud ja kokkulepped tuleb üle vaadata. Seda on võimalik ühiskondlikku ja töörahu tagades teha vaid nii, et kumbki osapool mõistaks, et soovitud võit on väiksem, kuid ei tunneks ennast petetuna.
Töölepinguseaduse lahendus on laual
Sotsiaaldemokraatide pakutav lahendus töölepingu seaduse muutmisel tagab töötukassa jätkusuutlikkuse, on vastuvõetav nii töövõtjatele, kui tööandjatele ning jääb ühtlasi 3 protsendi töötuskindlustuse maksumäära sisse.
Meie ettepaneku kohaselt säilivad koondamishüvitised sõltuvalt tööstaažist 2, 3 või 4 kuupalga ulatuses ning töötuskindlustuse väljamaksed täna kehtivas määras (50 ja 40 protsenti), kuid töötukassa võtab ühe kuu ulatuses enda kanda tööandja kohustuse koondamishüvitise maksmiseks. Lisaks teeme ettepaneku, et töötajatele, kelle töötuskindlustusstaaž on alla ühe aasta, rakenduks koondamishüvitis ühe kuu ulatuses, mille katab tööandja, mitte kindlustus. Eeldusel, et omal soovil töölt lahkujatele kindlustuskaitse ei rakendu, on võimalik antud kord rakendada kindlustusmaksega kolm protsenti.
Sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks, et valitsusliit tegutseks majanduskriisi lahendamisel tasakaalustatult ning arvestaks erinevate sotsiaalsete rühmade huvidega. Ainult taoliselt, pakkudes ühiskondlikku turvatunnet ja tuge kriisis kannatajaks osutunutele, on võimalik vältida majanduskriisi ülekasvamist ühiskonda tõsiselt raputavaks sotsiaalseks kriisiks. Seetõttu ei ole sotsiaaldemokraadid nõustunud ega saa ka tulevikus nõustuda lahendustega, mis ühepoolselt kahjustavad kümnete tuhandete töötavate või töötuks jäänud inimeste huve.
Paremparteid on seni mõistnud tööseaduse juures kompromissina vaid nende seisukohtadele asumist, mis tähendab selgelt töötavate ja juba töötute inimeste huvide eiramist. On loomulik, et sotsiaaldemokraadid ei saa taolise lähenemisega nõustuda. Kahtlen, kas sellistel tingimustel on võimalik ka tänasest opositsioonist Riigikogus vajalikke toetushääli leida.
Rohkem kui kunagi varem vajame tasakaalustatust ja dialoogi, mitte dekreedilaadseid palgalangetusi, kärpeid ja lepingute ühepoolseid muutmisi. On kummastav, et liberaalset maailmavaadet esindav Reformierakond just taolisi lahendusteid pakub. Seni on Eestis, nagu kogu tsiviliseeritud maailmas, kehtinud põhimõte, et ühtki lepingut, olgu töösuhtes või valitsusliidus, ei saa muuta ega lõpetada ühepoolselt.
Vastutus kriisi eest
Koalitsioonis on vajalik partnerite vaheline usaldus ja läbisaamine. Mõistame, et aja jooksul võib koostöövaim ja üksmeel ammenduda. Selleks ei ole vajalik otsida ettekäändeid, tuleb lihtsalt valitsusliit lõppenuks lugeda, et oleks võimalik moodustada uus ja töövõimeline kooslus. Tänases Riigikogus on potentsiaali uue ja toimiva valitsuskoalitsiooni moodustamiseks üpris mitmes koosluses.
Lõhkudes toimiva valitsusliidu, võtavad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit selgelt vastutuse kriisi süvendamise eest, mis ähvardab viia Eesti majandusliku ja sotsiaalse allakäigu pöörisesse, mille kurbi tulemusi näeme paraku mitmes Euroopa riigis. Milliste sotsiaalsete ja majanduslike kriisideni võib poliitiline ebastabiilsus riigi antud keerulises olukorras viia, on näha lõunanaabrite juures. Sotsiaaldemokraadid soovivad valitsuskriisi vältida ja leida lahendusi riigi ette kerkinud probleemidele. Esimene samm selleks on valitsuse töövõime taastamine.
iii
JÜRI PIHL, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees
