Eduka ja tugeva riigi aluseks on tugevad kohalikud omavalitsused, kes suudavad pakkuda kõigile oma elanikele meeldivat elukeskkonda, sotsiaalset turvalisust ning arengut soodustavat õhustikku. Suurem osa omavalitsusjuhte ja riigikogu liikmeid nõustub selle mõttega vähemalt sõnades, kuid igal erakonnal on omavalitsuste rollist erinev arusaam.
Minu hinnangul on tänase valitsuskoalitsiooni regionaalpoliitika vastutustundetu ja üleolev. Pean silmas näiteks omavalitsuste tulubaasi, mis on siiani kriisieelsele tasemele taastamata, ning kohalike teede ebapiisavat rahastamist. Lihtsa lahendusena pakutav haldusreform on paraku poolik lahendus, sest joonlauaga Eesti territooriumi ümberjaotamine ei paranda meie inimeste elujärge.
Juhul kui valitsuserakonnad soovivad ellu viia sisulisi ja pikemas plaanis kõigile omavalitsustele kasulikke muudatusi, tuleb alustada uue kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse väljatöötamisest. Täna kehtiv seadus võeti vastu 1993. aastal ning seda on muudetud juba üle 70 korra. Pidev lappimine ei ole aga lahendus, sest riik ja kohalikud omavalitsused on kahekümne aastaga oluliselt muutunud.
Omavalitsuste ja seeläbi kõigi Eesti elanike olukorra tegelikuks parandamiseks on vaja leida lahendus omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks, analüüsida linnade-valdade õigusi ja kohustusi ning jõuda selgusele ka omavalitsusreformi vajalikkuses ja sisus. Üks tõsisemaid probleeme on omavalitsuste finantsautonoomia, täpsemalt selle puudumine. Täna kehtiv kohalike maksude süsteem ja omavalitsuste reaalsed võimalused ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse iseseisvuse põhimõttega. Olukord, kus kohalike maksude osakaal omavalitsuste tulubaasist on vaid 1,1 protsenti, ei ole õiglane ega taga jätkusuutlikkust.
Eesti on heaks kiitnud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta demokraatlikud põhimõtted ja meil tuleb ka täna nende põhimõtete austamise eest seista. Seetõttu on vaja välja töötada uus kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille eelduseks omakorda on selgetel majanduslikel ja sotsiaalsetel arvestustel põhinev poliitiline kokkulepe.
On oluline meeles pidada, et meie eesmärk on ühine – muuta kogu Eesti meie inimestele parimaks võimalikuks elukohaks. Just sellest printsiibist tuleb töötades juhinduda.
i
JÜRI RATAS, riigikogu aseesimees