Kui seni oleme piimanduses investeerinud põhiliselt farmide arendamisse, siis nüüd on lõpuks aru saadud, et aeg on ka piima töötlevat tööstust arendama hakata, tunnistas E-Piima juht Jaanus Murakas.
Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas hiljuti määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest kuni 15 miljoni euroga Eestisse põllumajandustootjate ühistulise piimatööstuse loomist. Ministri sõnul peavad põllumehed hakkama saama piima eest turult paremat hinda ja selleks on ainus võimalus hakata ühistulises vormis piima töötlema ning sel moel suuremat osa väärtusahelast kontrollima. Plaanitav piimatööstus peaks olema suuteline ümber töötlema vähemalt 25 protsenti Eesti piimatoodangust.
Ühistulise piimatööstuse rajamiseks saab toetust taotleda vaid uue tööstuse ehitamiseks, mitte olemasolevate tööstuste soetamiseks.N-ö viimase sõna tehnoloogia kasutamine võimaldaks uue tööstuse rajamisel muuta Eesti piimatooted konkurentsivõimelisemaks. Eksport on piimatootmises võtmeküsimus, sest praegu toodetakse piima kaks korda enam kui me ise tarbime.
Neli viiendikku summast tuleb veel leida
Torma põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili märkis, et uue piimatööstuse rajamine meie piimanduses valitsevat olukorda ei lahenda. “Teada on, et 600 tonni piima päevas liigub Eestist välja. Eestis on juba kaks ühistulist piimatööstust olemas ja sellest tulenevalt võiks küsida, et miks siis need tööstused ei kasva ja ei hõiva rohkem uusi turgusid. Kui nõukogude ajal võttis Põlva piimatööstus üksi vastu 1200 tonni piima, siis praegu töötleb 21 tööstust 1100 tonni piima päevas. Praegu toodetakse Eestis ca 1600-1800 tonni piima päevas ja sellest läheb Eestist välja 600 tonni. Eks uue tööstuse kavandamisel seda Eestist väljaveetavat piima kogust silmas peetaksegi.
Minu arvates pole probleem selles, et piima töötlemise võimsust suurendada, vaid probleem on hoopis selles, kuidas piimatooted realiseerida. Miskipärast pole tahtnud keegi praegustest Eesti piimatööstustest n-ö järele minna sellele 600 tonnile piimale, mis iga päev Eestist välja läheb. Piimatööstused oleksid võimelised võtma laenu ja selle raha abil tööstust laiendama, kuid miskipärast seda ei tehta. Praegu lüüakse kõvasti lokku 15 miljoni euro üle, mis ühistulise piimatööstuse rajamiseks on eraldatud, kuid tegelikult moodustab see vaid umbes 20 protsenti summast, mis uue piimatööstuse rajamiseks tarvis läheb. Neli viiendiku vajaminevast summast tuleks sel juhul kusagilt mujalt juurde leida.
Ka töötlev tööstus peab olema heal tasemel
E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas peab ühistulise piimatööstuse rajamise plaani väga vajalikuks. “Piimandussektori konkurentsivõime sõltub kogu ahela konkurentsivõimest. Mitte ainult sellest kas piimafarmid on heal tasemel, vaid ka piima töötlev tööstus peab olema heal tasemel.”
Murakase sõnul on maailmas viimastel aastatel olnud piimatööstuse areng väga kiire, mistõttu ka Eestisse on vajalik rajada moodsal tehnoloogial põhinev võimas tööstus. Suur osa meie toorpiimast viiakse praegu Lätti ja Leetu.
E-Piima juht rõhutas, et peame mõtlema sellele, kuidas raha kõige otstarbekamalt kasutada. “Minu arvates on see igati riigimehelik arusaamine, et ühte suurt ühistulist piimatööstust on Eestisse tarvis. Kui ELi toetused killustada väikeste projektide peale ilma et sellest mingi tõsisem tulemus tekiks, on raha pigem raisatud. Riigi eraldatud 15 miljonit eurot on tõepoolest vaid umbes üks viiendik suure piimatööstuse rajamiseks vajaminevast summast. Kui seda raha ei oleks, siis vaevalt selle projekti realiseerimine õnnestuks. Ka mina tahaksin, et riigi eraldatud summa oleks olnud 30-50 miljonit eurot. Kuid ka 15 miljoni euro eraldamine on pannud piimandussektoris tegutsevad inimesed väga tõsiselt suurtööstuse rajamisele mõtlema.”
Konkureerida tuleb suurte piima töötlevate riikidega
Murakase hinnangul võimaldaks suurtööstus koguda piimaturult kokku suurema koguse raha ja läbi selle farmeritele piima eest kõrgemat hinda maksta. “Kui vaadata missuguseid piimatööstusi ehitavad need riigid, kellega me maailmaturul piimanduses konkureerime, siis minimaalne töödeldav piima kogus peaks selles tehases olema vähemalt 1000 tonni piima päevas,” tõdes ta.
“Taolise tööstuse rajamisel tuleb mõelda juba ette võimalike kriiside peale, millest ei pääse ka tulevikus. Seetõttu tuleb uus tehas rajada nullist ja seda ei saa integreerida ühegi olemasoleva piimatööstusega,” märkis ta.
“Tööstuse rajamisel ei pea me muretsema, kuidas see mõjutab riigisisest konkurentsi piimanduses, vaid meil tuleb endale aru andat, et peame konkureerime suurte piima tootvate ja töötlevate riikidega. Praegu oleme piimatööstuse arengut silmas pidades jäänud maha Soomest, Rootsist, Taanist, Saksamaast, samuti Leedust ja Poolast,” tunnistas Murakas.
E-Piima juht lisas, et kui seni oleme piimanduses investeerinud põhiliselt farmide arendamisse, siis nüüd lõpuks on aru saadud, et aeg on ka piima töötlevat tööstust arendama hakata. “Kui paljud välisinvestorid on ostnud ära mitmed meie piimafarmid, siis on see tõestuseks, et Eestis on piimatootmine perspektiivikas tegevus ja investorid teavad, et paremad ajad Eesti piimanduses on veel ees.”
Eestis on olemas 1,1 miljonit hektarit põllumaad. Kui meie põllumaa hektari keskmine hind on 3000 eurot, siis on meil olemas kolme miljardi euro eest tootmisvahend. “Selle ressursiga võiks Eestis toota neli korda rohkem piima kui praegu toodame. Meil on praegu neli korda vähem veiseid kui oli aastatel 1938/1939. Teadlased on on ammu välja öelnud, et meie põllumaalt saadavat saaki tasub väärindada just piimakarja kasvatamiseks. Meie piimatooteid on võimalik ka eksportida ja selle üle saame ainult uhked olla, et meil on olemas niisugune ekspordisektor.”
Murakase sõnul loob piimandussektor palju töökohti maapiirkondadesse, aitab hoida käigus haritavat põllumaad ning loob meile majanduskasvu. Seega on tema hinnangul mõistetav, miks paljud riigid oma piimandussektori eest väga jõuliselt seisavad. Eesti on piimatootmises nii väljalüpsi kui piima kvaliteedi osas ELis esimeste hulgas.
Plaanitav piimatööstus peaks Murakase hinnangul olema seotud mõne maakonnakeskusega, kus on olemas piisavalt kommunikatsioone. “Selline tööstus vajab väga palju elektri- ja soojusenergiat. Samas on Eesti väike maa ja logistika mõttes tööstuse askoht nii oluline ei olegi. Küll võiks tehas asuda Kesk-Eesti piirkonnas, sest just siin toodetakse meil kõige suurem kogus piima.”
TOOMAS REINPÕLD
