Loote seisund ja areng pole kaugeltki ja ainult geneetiliselt määratud. Seda mõjutab emaga toimuv; ka keskkond, ja seda loomulikult ema kaudu. Toitu vitsutavate emade lastel on kalduvus saada ka täiskasvanult ülekaalulisteks. Tavaarusaam ütleb, et rikkalik, rasvane ja rafineeritud toit põhjustab südamehaigusi.
Uuringutest tuleneb aga, et südamehaiguste risk suureneb ka lapseootel emal, kes elab vaesuses ja ei söö piisavalt täisväärtuslikku toitu. Loote arengus on esmatähtis aju areng ja toidu puudujääk mõjutabki südame arengut.
Stressirohketel aegadel sünnib rohkem skisofreeniale kalduvaid lapsi.
Suhkrumaias rase seab oma lapsele diabeedilõksu. Kas siin pole koht arutada magusmaksu üle?
Liigsel maiustamisel on sarnasusi nii liigse napsutamise kui suitsetamisegagi. Loomulikult ei tähenda see seda, et magusamaks viiks rasedatelt kommiisu, aga keegi peab ju magusaliiaga tekkivat eelarvekoormust leevendama. Magusahäda selline teadvustamine paneks ehk tõesti mõtlema ka parema ja tervislikuma toiduratsiooni peale.
On ka toite, mille söömine võib põhjustada tulevasel lapsel kõrgenenud riski vähki haigestuda. Nii ei olegi küsimus mitte ainult selles, milline on kool, kodu ja lasteaed, vaid ka selles, milline on loote ja tema kandja elu.
Mozarti ja Beethoveni muusika ei korva kuidagi kehva toidu ja keskkonna mõju loote arengule ning selle kaudu ka järgmise põlvkonna ühiskonna tervisele.
Nii ongi koht hakata noorte ja hariduspoliitika, töötute ja töötajate teemade kõrval arutama ka vajadust lootepoliitika järele.
Töökindel ja vastupidav lennukki tehakse valmis ennekõike kvaliteetsest metallist, mitte ei pühenduta rabeda ja laguneva sõiduvahendi pidevale parandamisele.
Täpsemalt saate sel teemal lugeda Annie Murphie Pauli artiklis septembri viimases Time’is.
i
MAREK STRANDBERG, Riigikogu liige, EER
