2008. aasta kevadel korjati Teeme Ära prügikoristustalgutel Eestimaal kokku üle 10 000 tonni mitmesuguseid jäätmeid. Sellegipoolest ei ole prügi loodusest ning koduõuedest otsa lõppenud.
Paljudest koduõuedest võib veel leida vanu akusid, kodumasinaid ja muid jäätmeid, mille eest omanik ka sadu eurosid võib saada. Kui veel kümmekond aastat tagasi maksti kokkuostus tonni vanametalli eest 10 eurot, siis praeguseks on hinnad kerkinud 200-250 euroni tonnilt.
Metalleseme kaalu hindamine koduste vahenditega on keerulisem. Kui jõuate asja üles tõsta, võib see kaaluda 50-70 kilo, kui aga jõud peale ei hakka, on kaal enamasti juba 100 kilo ligi või enam. Metallitonn maksab täna 200-250 eurot, seega saab lihtsa korrutustehte alusel teada asja väärtuse.
Näiteks vana malmvann kaalub 80-90 kilo ning sõiduauto vrakk 1,2-2 tonni, traktor aga kuni 10 korda rohkem. Aeda risustava vana autoromu kokkuostu toomine on iseäranis mõistlik ka seetõttu, et ilma ametliku vanametalli vastuvõtupunkti tõendita ei saa seda autoregistrist kustutada. Autovraki ARKi hingekirja jätmine pole aga mõistlik juba seepärast, et kõigile registris olevatele sõidukitele kehtib liikluskindlustuskohustus sõltumata sellest, kas sõidukit kasutatakse või mitte.
Lisaks laiskusele on prügist vabanemine sageli jäänud teadmatuse taha. Sageli ei tooda jäätmeid ära seetõttu, et kardetakse, et nende äraandmise eest küsitakse raha. Kõige lihtsam näide on keskkonnale üsna ohtlik vana autoaku, mida kindlasti tavaprügikasti visata ei tohi. Akud sisaldavad enamasti sellist väärtuslikku metalli nagu plii ja tavalise autoaku eest saab kokkuostus viis eurot, suurema ja raskema traktori või veoki aku eest makstakse isegi rohkem.
Ei tasu karta, et metalli kokkuostu viimiseks peab omanik ise vabanema sellistest ohtlikest lisadest nagu akus sisalduv hape ja muud vedelikud või autoromus olev kütus, õlid, pidurivedelik jne. Kõige sellega tegeleb juba jäätmekäitleja ning vajadusel tullakse suuremate esemete äraviimisel appi. Lisaks pakub näiteks Kuusakoski sõiduauto järelkäru tasuta kasutamise võimalust. Kui metallikola järelhaagisele laaditud, võib sinna tõsta ka autorehve, ehitusest järele jäänud puidukraami ning vanu elektroonikaseadmeid, mis samuti kogumispunktis tasuta vastu võetakse.
Kokkuvõttes saavad paljud koduõued kogu Eestis puhtamaks ning osa rämpsu eest makstakse omanikule ka raha. Tavaprügilad ja jäätmejaamad seevastu küsivad raha hoopis jäätmete toojalt.
MARKO KIPPA, AS Kuusakoski juhatuse liige
