Eesti Vaegkuuljate Liit, mille liige ka Jõgevamaa Vaegkuuljate Ühendus on, tähistas mullu oma 25. sünnipäeva. Oma detsembrilõpu külaskäigul Jõgeva vaegkuuljate juurde andis liidu juhatuse esimees ja tegevjuht Külliki Bode ülevaate liidu tegevusest 25 aasta jooksul, ning rääkis ka sellest, millega liit praegu tegeleb. Jõgevamaalastele anti üle neli tänukirja ja kaks teenetemärki.
- aastal lõi pikaaegne Eesti Kurtide Ühingu aseesimees Uno Taimla Eesti Vaegkuuljate Ühingu, asutajaliikmeid oli küllalt palju, sinna võisid kuuluda eraisikud üle Eesti. Taimla sai selle esimeseks esimeheks, Arvo Kannel, praegune kuulmiskeskuse juhataja, aseesimeheks.
„Esialgu oli liikmemaks kümme, pensionäridele viis krooni. Juhatuse esimees endale määratud palka ei saanud ‒ raha ei olnud,“ tõi Külliki Bode näiteks kurbkoomilise seiga ühingu algusaegadest. Algul tegutses vaegkuuljate ühing Lembitu tänaval, sotsiaalkindlustusameti juures väikeses toas, seal oli ka kuulmiskeskus. Hiljem Pärnu mnt. 142.
Moodustati aastal 2001
Ühingu põhikiri registreeriti sotsiaalministri määrusega, allkirjastas selle Marju Lauristin. Esimesel aastal sõlmiti Soome ühinguga leping, millega soomlased kohustusid andma raha toimetamiseks, sest siis veel projektikirjutamise võimalusi ei olnud. Esimese tegevusaasta lõpuks oli liikmeid 210.
Alles 1995 loodi esimene väike organisatsioon Pärnus. Jõgevamaa vaegkuuljate ühing moodustati aastal 2001. Alates 2006. aastast on liit tegutsenud aadressil Toompuiestee 10, kus on ka Eesti Puuetega Inimeste koda.
- aastal otsustati, et liidu liikmed saavad olla ainult ühingud, kuhu omakorda kuuluvad eraisikud. Praegu moodustavad liidu 17 ühingut. Liidu eesotsas 2013. aastast Külliki Bode.
- aasta sünnipäeva puhul oli liidu tänukirja saajate hulgas ka neli Jõgevamaa inimest Kaire Kaasik, Sirje Haavel, Elina Kabanen ja Jõgeva kõrva-, nina- ja kurguarst Kaie Heero. Kaire Kaasik ja Sirje Haavel said ka Eesti vaegkuuljate liidu teenetemärgid.
Vaegkuuljate liit tegeleb kuulmismuredega inimeste probleemidega üle Eesti, koordineerib liikmesorganisatsioonide tegevust, aitab kaasa vaegkuuljate toimetulekule ja püüab olla koostööorganiks vaegkuulmisega tegelevate ühingute, riigi ning omavalitsuste vahel. Annab välja ajakirja Meie Auris.
Üheks valdkonnaks, millega liit tegeleb, on silmusvõimendussüsteemid. Need on võimendussüsteemid avalikus kasutuses olevates ruumides, mille kasutamiseks on vaja silmusvõimendusprogrammiga kuuldeaparaati. Nii kuuleb ainult vajalikku infot. Erinevalt tavalisest kuuldeaparaadist ei võimenda see kõrvalhelisid ning olmemüra. Neid leidub teatrites, mõnes kirikus ja sageli on nende muretsemist toetanud kohalikud omavalitsused. Väga hästi toimib see näiteks Pauluse kirikus Tartus. „Pileti broneerimisel tuleb küsida, ega see ole piiratud mõnede istekohtadega,“ andis Urmas Vasemägi Jõgeva ühingust kõrvalt nõu.
Kirjutustõlgi teenus
Uus teenus, mille Eestisse jõudmisele liit kaasa aitas, on kirjutustõlgi teenus. „Kirjutustõlke koolitati algul kolm ja nüüd lõpetas üheksaliikmeline grupp. Nad on moodustanud omaette ettevõtted ja toimetavad,“ oli Bode arenguga rahul. Kirjutustõlki on võimalik tellida vaegkuuljate üritustele ja isiklikuks asjaajamiseks näiteks ametiasutustes.
Vaegkuuljate liidu teemade hulka kuulub telesaadete subtiitritega varustamise nõudmine. Kui varem nägid olemasolevaid subtiitreid kohe kõik, siis nüüd tuleb need puldist valida. Eesti filmidki on subtriitrid külge saanud. Uuematel on need plaatidel ja laenutuses kohustuslikud.
Selge kõneleja auhind, mille mullu said Joonas Hellermaa, Neeme Raud ja Ülle Lichtfeldt, on ka liidu projekt. Võitjad kutsutakse Toompuiesteele ja neile antakse väike „Oskar”. „Ebaselget kõnelejat oleme ka valinud,“ rääkis Külliki Bode. „Avaldanud nende nimesid ei ole, vaid oleme isiklikult öelnud, et vaegkuuljatel on raske neist aru saada. On huvi tuntud küll selle vastu, mida teha siis halva diktsiooni vastu,“ lisas ta.
Liit on korraldanud „suu pealt lugemise võistlust“. Päris ametlikult küll üks kord. Võistlusel tuli ilma helita videost kõnet mõista. Võitja Teet Kallaste käis Ringvaates saates. Vaegkuuljad on selles päris osavad, kurdid küll mitte niiväga.
Vaegkuuljate liit osutab ka rehabilitatsiooniteenust ja teeb rehabilitatsiooniprogramme tööealistele töötukassa rahastusel ning pensionäridele. Tulevikus on neid kavas Lõuna-Eestiski. Võimalik on saada sotsiaaltöötaja, füsioteraapia, psühholoogi ja kogemusnõustaja teenust. Jagada oma muresid ja saada kogemusi abivahendite kasutamisest. Huvi korral tuleb ühendust võtta oma maakonna vaegkuuljate ühinguga.
ANDRA KIRNA
