President Arnold Rüütli otsuse mitte minna 9. mail Moskvasse on ilmselt enamik Eesti rahvast heaks kiitnud.
Kas fasismi üle võidu saavutamist tähistada Eestis või Moskvas, ei muuda kuidagi selle ürituse tähtsust.
Eesti oli nagunii MRP kaudu aheldatud sellesse võitlusse kogu N. Liiduga. Fasismi vastu ei võideldud ainult Moskvas, vaid kogu tolleaegse N. Liidu pinnal nii nagu ka mujal maailmas. Samasugune õigus on võitu tähistada kedagi solvamata mistahes kohas tollasel sõjatandril. Ja igaüks hindab selle võidu suurust enesetunde ja selle tähenduse järgi.
Ka tollel ajal polnud Eesti Vabariik ühelegi riigile sõda kuulutanud, kuid MRP sobingu kaudu küll. Kuid Eesti oli ju N. Liit okupeerinud.
Nüüd, pärast Nõukogude Liidu lagunemist on pikemat aega räägitud piirilepingust ja annekteeritud territooriumitest.
Olen sellise jutu üle väga imestunud, sest taastati ju Eesti Vabariigi järjepidevus. Järjepidevus peaks tähendama ka endisi riigipiire! NSVL Rahvasaadikute kongress tunnistas ju 1989. aasta 24. detsembril MRP salaprotokollid alates Saksamaa kallaletungist NSV Liidule 1941. aasta 22. juunil jõu kaotanuks, juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise hetkest kehtetuks.
Seoses sellega kaotas juriidilise jõu N Liidu otsus annekteerida Balti riigid ning okupeerida meie territooriumid.
Tartu rahu on üldpoliitiliselt ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus, kumbki osapool pole seda tühistanud.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tunnistas oma otsusega 1990. aasta 30. märtsist ja 7. augustist NSVL riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks Eesti okupeerimise hetkest alates ning otsustas reguleerida Eesti ja NSV Liidu suhteid Tartu rahulepingu alusel. Neist otsustest kohustusid pooled juhinduma ka Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vaheliste suhete aluste lepingus, mis sõlmiti 1991. aasta 12. jaanuaril.
Restitutsiooni põhjal taastatud Eesti Vabariigi iseseisvust tunnistas Venemaa 1991. aasta 24. augustil ja NSV Liit sama aasta 6. septembril. 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks.
Ehkki Vene Föderatsiooni impeeriumimeelsed jõud on arendanud laialdast kampaaniat Tartu rahu õigustühiseks tunnistamiseks ja 1994. aastal deklareeris Venemaa ühepoolselt Eesti-Vene piirina Vene NFSV ja Eesti NSV vahelist kontrolljoont, mille NSVL oli õigusvastaselt rajanud 1940. aastal.
Et Tartu rahu on üldpoliitilise ja Eesti järjepidevust määrava aktina endiselt jõus, poleks vajalik allkirjastada uuesti riigipiiri tähistamist Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel. Tartu rahuga määratud riigipiir kehtib – seda pole keegi õigusvastaseks tunnistanud!
E. Kiis,
pensionär
