Lugesin Vooremaast ühe Rootsi kapitalile kuuluva, Eestis eelmisel aastal 176 miljonit eurot puhaskasumit teeninud panga kinnimakstud teadet, et alates 9. juunist selle panga Jõgeva kontoris enam sularahaga arveldada ei saa. Need, kel vaja raha välja võtta või sisse maksta, on lahkelt palutud kasutama sama panga sularahaautomaate.
Ma saan nii aru, et kui mul Swedbanki kliendina pangakaarti (hooldustasu 0,96 eurot kuus, 11,52 eurot aastas) ei ole, siis peaksin oma sularahaga siirduma lähimasse kontorisse, kus nimetatud pank mu sente seni veel vastu võtma soostub, see on siis Põltsamaale või Tartusse.
Sellega seoses on mul kaks küsimust, üks pangale, teine tarbijakaitseametile. Esimene: kuidas on selline tingimuslik sularahakäitlemine kooskõlas euro kasutusele võtmise seaduse paragrahv 2 punkt 1-ga: “Eesti Pank ja Eestis tegutsevad krediidiasutused on kohustatud euro münte ja pangatähti vastu võtma piiranguteta?”
Ja teine: kas ja millises ulatuses on pädevatel ametkondadel kavas rakendada Tarbijakaitseseaduse paragrahv 47², mille alusel on tarbijakaitsel õigus seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest teha juriidilisele isikule kuni kaks tuhat eurot trahvi?
Igal juhul soovitan kõigil, kel panka asja, salvestada oma telefoni tarbijakaitseameti number (1330) ning iga kord, kui teid telleri asemel sularahaautomaadi juurde saadetakse, teha ettepanek toetada Eesti riigi eelarvet kahe tuhande euroga.
AARE KIRNA, Jõgeva valla elanik
