Eesti teraviljatootmine näitab kiiret kasvu. Kui enne 2013. aastat jäid aastase toodangu mahud alla ühe miljoni tonni, siis 2015. aastaks kasvas see 1,5 miljoni tonnini. Seega on Eesti teraviljatoodang kolme aastaga poolteist korda suurenenud.
Ühelt poolt on meid viimastel aastatel soosinud kliima, teisalt annab toodangu kasv tunnistust väga konkurentsivõimelisest ja tõhusast tootmisest. Eesti teraviljatoodang oli möödunud saagiaastal 1,2 miljonit tonni. Siseturu vajadus teravilja ja teraviljasaaduste järele (ümberarvestatuna teradeks) oli 707 000 tonni. Selle hulka kuulub nii tarbimine loomasöödana (70 protsenti), toiduna (14 protsenti) kui ka seemneviljana (10 protsenti).
See tähendab, et isevarustatuse tase oli 2014./2015. saagiaastal 173 protsenti. Arvestades möödunud aasta rekordsaaki ja asjaolu, et tarbimine oluliselt ei muutu, võib 2015./2016. saagiaasta isevarustatuse tasemeks kujuneda ligikaudu 217 protsenti. Kui 2015. aastal viidi välisturgudele üle poole kodumaisest saagist, siis sel aastal peaksid teravilja tootmisega tegelevad ettevõtted üle jäävale viljale veel jõulisemalt välismaalt turgusid otsima.
Võrreldes eelneva perioodiga, suurenes teravilja tarbimine kokku üheksa protsenti.
Kõige enam suurenes seemneviljavajadus – külvipinna suurenemine tõstis seda vajadust 11 protsendi võrra. Peaaegu sama palju (kümme protsenti) suurenes teravilja kasutamine loomasöödaks. Vähesel määral suurenes ka tarbimine inimtoiduks (neli protsenti). Lisaks on Eestis kasvatatud teravili hinnatud tooraine kodumaise piirituse tootmiseks. Teravilja tööstuslik tarbimine (alkohoolsete jookide ja muude toodete valmistamiseks, v.a toit ja loomasööt) jäi eelneva perioodi tasemele, moodustades neli protsenti kogutarbimisest.
See kirjutis on ilmunud ka Maablogis
MARJE MÄGER, maaeluministeeriumi turu arendamise büroo peaspetsialist
