Kodumaised köögiviljasordid on eriti sobivad Eestis kasvatamiseks, sest need on läbinud pika aretusprotsessi meie kliimatingimustes ja on siinsetes oludes hästi kohandunud. Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadur Ingrid Bender rääkis, et kokku on neil tänavu pakkuda 23 sorti, mida paljundatakse. Nende hulgas on ka 12 sorti tomateid, kuus sorti herneid, kaks sorti aeduba, üks porgand, üks redis, üks sibul, üks kapsas ja üks kaalikas. Kõikide köögiviljasortide seemneid, mida instituut kasvatab, saab osta Maamessil.
Lisaks kaalikasordile `Kohalik sinine` on plaanis tänavu suvel hakata paljundama ka kaalikat `Kõpu`. Tegemist on maasordiga, kõigepealt vaadatakse, kui ühtlik ta on, valitakse välja sordiehtsaid taimi ning nendest hakatakse seemet paljundama. Sort on kunagi olnud Jõgeval kasutusel, kuid praegu pole enam kedagi, kes kasvataks seemneid ning seetõttu tuleb instituudi rahval seda tegema hakata. Sama lugu on juhtunud kaalikaga `Kohalik sinine`, ka see on nn maasort.
Natuke on Maamessile kaasa võetud ka tippsibulat `Jõgeva 3`. Ingrid Benderi sõnul on tippsibul väga nõutud kaup. “Me võiks tippsibulaid toota tonnide kaupa – nõudmine on nii suur, aga kahjuks me ei suuda nii palju kasvatada. Tippsibul on defitsiitne kaup. Sort on meil väga hea, säilib uue saagini. Tegemist on 1943. aastal valmis saanud, kuid tunduvalt hiljem sordilehele jõudnud söögisibulaga. Algmaterjal on pärit Peipsi äärest, tal on samad omadused, mis `Peipsiäärselgi`, mis on rahvaselektsiooni ehk maasort, see muutub ajas,” lisas Bender.
Porgand `Jõgeva Nantes` on samuti vana sort, kuid siiani väga nõutud. `Jõgeva Nantese` hea maitse säilib kevadeni. Paljud porgandisordid kaotavad säilitamisel oma maitse ja mahlasuse, seda `Jõgeva Nantesega` ei juhtu.
Aedhernesortidest on kõige uuem `Virges`. Varajane, kaun terava otsaga, veidi kaardus, annab suure saagi. Tema aretamisega läks umbes 30 aastat, ristas Valve Jaagus. Pikaajalise valiku teel on Ingrid Benderi sõnul saadud väga hea sort.
Keskvarajane sort `Erme` ja varajane sort `Virges` on ühtede vanemate “lapsed”, see tähendab, et ühe ristluse järglased. Nende esivanemateks on samad ema- ja isasort. `Erme` on veidi hilisem ja ka natuke kõrgem.
Kõige uuem tomatisort on `Evelle`, tegemist on kõrgekasvulise, väga terve ja mittelõhenevate viljadega sordiga. Sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes.
Ingrid Benderi sõnul tegelevad Jõgeva sordiaretajad praegu ühe uue hernesordi aretamisega. “Tegemist on lesthernega ehk suhkruhernega, mida meil Eesti sortide valikus praegu polegi. Küll on müügil välismaiseid lestherne sortide seemneid. Suhkruhernest süüakse koos kaunadega, kui tera on veel väike. Kaunade sees pole pärgamentset kihti nii nagu aedhernekaunas, mida tavaliselt aedades kasvatatakse. Suhkruhernest koristatakse siis, kui ta kaun on noor.
Veel tahavad Jõgeva sordiaretajad turule tuua ühe nn raaghernesordi. Raagherne lehed on moondunud raagudeks, raagusid on palju ja taimed seisavad üksteise najal paremini püsti, nad ei vaja tugesid. Raagherneste puhul on Benderi sõnul probleemiks nende maitse. “Tavaliselt nad pole just kuigi hea maitsega, see on aretuse probleem, peaksime saama ka maitsva sordi.
Tomatitest on eesmärgiks võetud tuua turule kas kollase- või oranživiljaline sort. Seni on kõik Jõgeval aretatud 12 tomatisorti punaseviljalised. “Punane on muidugi väga põhjendatud, ta on kõige tugevam ja saagikam. Ma ei ole uurinud, kas kollaseviljalised on ka vähem saagikad, aga vähemasti need sordid, mis minul siin kollektsioonis on olnud, kuni 15, on kõik olnud pisut väiksema saagikusega. Samas kipuvad nad oma valmimisaja poolest olema hilisemad. Meie aga siin tahaksime, et sort oleks varajane nagu kõik teised meie tomatisordid. Seda eelkõige selleks, et saaksime juuli algul esimesi vilju ning kolm kuud tomateid süüa, sest septembris tulevad öökülmad võivad tomatitele juba liiga teha.
HELVE LAASIK
