|
<span> |
Täna Eesti Taimekasvatuse Instituudis peetaval rahvusvahelisel seminaril, kus teemaks sojauba, tuleb juttu ka esimesest Eesti sojaoasordist ŽLaulemaŽ, mille autorid on Jõgevamaa sordiaretajad Maia Raudseping ja Lea Narits ning Saaremaa põllumajandusettevõtja Enn Kaljo. |
Põllumees ja Eesti Sojaliidu liige Enn Kaljo hakkas juba paarkümmend aastat tagasi sojaoa kasvatamise vastu huvi tundma. Ta hakkas valikuid tegema ning kogus oma põllule erinevaid sorte. Aretustöö jätkamiseks pöördus ta Eesti Taimekasvatuse Instituudi eelkäija, toonase Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadlaste poole.
Esmalt hakkas aretustööga tegelema doktorikraadiga teadlane Maia Raudseping, kes praegu pensionipõlve peab. Pikaajalise aretustöö tulemusel valmis esimene eestimaine sojaoasort. “Enn Kaljo kodukanti silmas pidades soovisime sordile nimeks panna `SaaremaaŽ. Plaan ei läinud läbi, sest Hispaanias on juba sojaoasort `SaremaŽ. Nii valisime ilusa ja hästi meeldejääva nime ŽLaulemaŽ,” rääkis Lea Narits.
“Järjepideva aretustööga tegelemist soodustas vastava toetusmeetme avamine ja Eesti Sojaliidu huvi saada eestimaine sojaoasort, mida saaks kasvatada ja kasutada kohalikus tootmises,” lisas teadlane.
Vaba geneetiliselt muundatud organismidest
Naritsa sõnul on sojaoasordile tehtud geneetiline analüüs, mis kinnitab, et tegemist on omaette sordiga. “Sojauba ŽLaulemaŽ võib külvata mai alguses, see elab üle esimesed külmad ja valmib augustis. On oluline, et sojauba saaks kätte mügarbakteri, mis annab kasvujõudu ja mis meie mullas looduslikus olekus puudub. Bakteri, mis osteti aastaid tagasi sisse Hiinast, anname me aga seemnete ostmisel kaasa. Sojaoa kasvatamiseks sobib ennekõike viljakam muld, väga liivasel mullal see sort hästi ei kasva.
Muret kipub sojaoa kasvatamisel tegema umbrohi. Meie eesmärgiks on, et sojauba oleks geneetiliselt muundatud organismidest (GMO) vaba, seega on keemiline tõrje üldiselt välistatud. Eestis ongi aga nõudlus just GMO – vaba sojasordi järele.”
ŽLaulemaŽ on valgusort
“Sojauba ŽLaulemaŽ on mitte õli-, vaid valgusort, millest saab toota valgutooteid, nagu tofu või sojapiim. Huvi sordi vastu tunnevad ka mahetalunikud, kes soovivad ise loomasööta kasvatada,” rääkis Lea Narits.
“Eesti Taimekasvatuse Instituudil on olemas sojaoa algseemnevaru, kust jagame seda lepingu alusel tunnustatud seemnekasvatajatele. Nemad korraldavad müüki edasi. Sojaoaga tegelemine nõuab põhjalikke teadmisi ja oskusi, siis õnnestub kasvatamine edukalt ka koduaedades,” lisas sordiaretaja.
Rahvusvaheline kogemustevahetus
Täna, 16. septembril peetakse Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudis sojaoa teemalist rahvusvahelist seminari.
“Ootame mõttevahetusele teadlasi ja põllumajandusspetsialiste Baltimaadest, Poolast, Rootsist ja Soomest. Vahetame kogemusi, arutleme. Näiteks Leedus kasvatatakse praegu sojauba rohkem kui 2000 hektaril, 90 protsenti saagist on mahetoodang. Saksamaal, kuhu leedulased valdava osa sojaoast turustavad, huvitutaksegi ennekõike mahedalt kasvatatust. Rootsis on aga sojaoa kasvuaeg piirkonniti väga erinev,” rääkis Lea Narits.
“Seemne omadusi tuleb tunnustatud seemnekasvatajate juures katsetada, seepärast tuleb sojaoa ŽLaulemaŽ seeme plaani kohaselt turule 2016. aastal. Eestis valmistatakse sojatooteid Raplamaal Märjamaa vallas asuvas osaühingus Bon Soya. Eestimaise sojaoasordi aretamine võimaldab seal kasutusele võtta kodumaise tooraine,” ütles Eesti Sojaliidu juhatuse liige Urmas Matsalu.
Sojauba
*Ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja on liblikõieliste sugukonda sojaoa perekonda kuuluv kultuurtaim
*Teaduslikult kirjeldas sojauba esimesena Linnaeus ja leiutas ka 1737 tänapäevani kasutatava perekonnanime, kasutades seda küll Põhja-Ameerikas looduslikult kasvavate liblikõieliste kohta
*Esimesena pakkus tänapäeval kasutatava kombinatsiooni välja USA botaanik Elmer Drew Merrill 1917.aastal
*2010. aastal teatas rühm Ameerika teadlasi, et on järjestanud sojaoa genoomi. Sojauba on esimene liblikõieline, mille genoom järjestati.
*Sojaoa taim kasvab 2 dm kuni 2 m kõrguseks. Vars, lehed ja viljad on kaetud peente pruunide või hallide karvadega. Lehed on kolmetised ning nende osalehed on 6–15 cm pikad ja 2–7 cm laiad. Lehed valmivad enne seemnete valmimist.
*Õied on silmapaistmatud ja tillukesed ning asuvad lehekaenaldes. Nad on valget, roosat või lillat värvi. Õied on isetolmlejad.
*Sojaoa vili on karvane kaun. Kaunad kasvavad 3–5 kaupa kobaras. Iga kaun on 3–8 cm pikk ja sisaldab tavaliselt 2–4 seemet, vahel rohkemgi. Seemne läbimõõt on 5–11 mm. Seemned on väga proteiinirikkad. Neid võib kuivatada ja nad jäävad endiselt eluvõimeliseks, kui niiskust saavad. Seemnel on paks kest, aga kui sinna pragu sisse teha, siis seeme enam idanema ei hakka.
*Sojauba kasvab kõige paremini seal, kus suve keskmine õhutemperatuur on +20–+30 °C. Ta talub mitmesugust pinnast, aga kõige paremini kasvab niiskel lammimullal, kus on palju orgaanilisi aineid.
*Sojaoa metsik eellane kasvas Kesk-Hiinas. Seda kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus. Kaua aega kasvatati sojaube üksnes Hiinas, aga pisitasa levis see teistesse riikidesse.
*Õli ja tärklist sisaldavaid seemneid (sojaube) kasutatakse paljude toiduainete valmistamisel (näiteks sojaõli, sojapiim, sojajogurt, sojakaste ja tofu). Sojatooteid peetakse paljudest loomsetest analoogidest tervislikumaks.
*2010. aastal oli sojaoa keskmine saagikus 2,5 tonni hektarilt. Kolmel suuremal tootjariigil oli see keskmiselt kolm tonni hektarilt. Kõige suurema saagikusega riik on Türgi, kus saadi 3,7 t/ha.
*Suur osa sojaubadest on tänapäeval geneetiliselt muundatud, seepärast nõuab Euroopa Liit (EL) USA sojaoatootjatelt väga põhjalikku sertifitseerimist, enne kui neil oma kaubaga Euroliidu turule tulla lubab. ELis on geenmuundatud tooted paljudele edasimüüjatele ja tarbijatele vastumeelsed.
Allikas:Wikipeedia
JAAN LUKAS
