Üleeile kuulutati Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva pidustused ametlikult avatuks. Kunagisel Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiril, mis kulges Rannapungerjalt Tõstamaani, toimusid sel puhul osalejaterohked rahvamatkad. Laiuse mäelt ja Emumäelt startinud matkajad said pühapäeva õhtupoolikul kokku külalislahkes Sadala rahvamajas, kus neile pakuti kehakinnitust ja mitmekesist kultuuriprogrammi.
Kuni 12. aprillini 1917 jagunes praegune Eesti ala teatavasti kahe kubermangu vahel: põhjapoolsed alad kuulusid Eestimaa, lõunapoolsemad alad Liivimaa kubermangu koosseisu. Rahvuslikult meelestatud eestlaste poolt Peterburis korraldatud demonstratsioon kandis vilja ja Ajutine Valitsus liitis eestlaste asualad üheks Eestimaa kubermanguks. See lõi paremad eeldused Eesti peatseks iseseisvumiseks. Üleeilne matk oligi nn piiri kustutamise matk. Omaaegne piir käidi veel kord läbi, et see siis igaveseks unustusse võiks vajuda.
Ilm matkajaid ei hellitanud: puhus kõle tuul ja aeg-ajalt pudenes taevast lundki. Laiuse mäelt startinud matkajate hulgas oli aga ka mees, kes läbis teekonna Sadalasse rahvarõivastes.
“Ega siis Eesti Vabariik igal aastal sada ei saa,” ütles tartlane Veljo Lamp. “Nii et kui EV100 raames matk välja kuulutati, oli selge, et tuleb ka osa võtta. Ja ilmtingimata rahvarõivastes: need on mul kodunt kapist kogu aeg võtta. Ning kui süda sees soe on, ega siis külm hakka.”
Enamik Laiuselt teekonda alustanud matkajaid olidki tartlased, ent nende sekka mahtus ikka ka kohalikke. Noored jõgevamaalased, Susan Kolde, Made Ratassepp ja Jaanus Vaabla, keda ühendab armastus teatri vastu, läbisidki suurema osa teekonnast kolmekesi. Aeg-ajalt ühinesid nad siiski ka mõne suurema seltskonnaga.
“Oleme viimasel ajal üldse palju matkanud, sestap tundus loogiline ka tänasele matkale tulla,” ütles Susan Kolde.
Küsimusele, kuidas nad raatsisid üldse ülestõusmispühade ajal kodunt ära tulla, vastas kolmik, et pühade ajal kodunt välja tulek oli just hea vaheldus. Ning pühademunad said juba paar päeva varem ära värvitud.
Tuul oli vastu
Emumäelt Sadalasse matkanute hulgas olid ülekaalus Lääne-Viru maakonna inimesed.
Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi ütles, et temal ja tema kolmeteistaastasel pojal Markusel kulus Emumäelt Sadalasse jõudmiseks kolm tundi ja kakskümmend minutit.
“Teekond oli päris pikk. Pedja jõe äärde jõudes võtsime korraks aja maha, aga pikka pausi ei saanud pidada, sest paigal seistes oleks külm hakanud. Marsruudi läbimise muutis raskemaks see, et tuul oli enamasti vastu. Kohale jõudes aitas korraldajate pakutud supp õnneks sooja sisse saada,” sõnas Mati Jõgi, keda paljud jõgevamaalased arvatavasti mäletavad kui kunagist Jõgeva maavalitsuse töötajat.
Matile andis pühapäevane matk nostalgialaksu: ta mäletab veel umbes nelja aastakümne taguseid mammut-rahvamatku.
“On siis ajad poliitilises mõttes millised tahes, matkamine on matkamine ja see on alati populaarne,” ütles Mati Jõgi. “Tore on muidugi ka kodumaa sünnipäevast osa saada. Meil Rakveres tuleb selleks kindlasti veel võimalusi. Toimub ju tänavune võidupüha paraadki Rakveres.”
Matkal võis kohata ka meediainimesi. Laiuse lossivaremetes, kus Laiuse-Sadala marsruudil kulgejad vahepeatuse tegid, et oma ajalooteadmisi täiendada, kohtusin näiteks Aleksandr Žemžurovit ja Jelizaveta Tustanovskajat venekeelsest Raadio4st.
“Tulime siia selleks, et näha ise, mis matkal toimub, ja vahendada osalejate muljeid EV100 avaüritusest,” sõnas Žemžurov.
Ta tunnistas, et matkajad liiguvad päris kiires tempos, mistõttu käigu pealt inimesi intervjueerida on keeruline. Nii et enamiku intervjuusid tegi ta siis, kui Sadalasse jõudis.
Süüdati südametuli
Sealses rahvamajas oli siis juba alanud rahvaliku päeva kultuuriprogramm, mida juhtis Carl Rober Jakobsoniks kehastunud Valdi Reinas ning milles astusid üles Torma, Sadala, Palamuse, Aidu, Laiuse, Mustvee ja Jõgeva rahva- ja puhkpillimuusikud, rahvatantsijad, koori- ja ansamblilauljad ning harrastusnäitlejad. Õhtul kell seitse mindi üheskoos välja, et süüdata rahvamaja lähedal XII noorte laulu- ja tantsupeole pühendatud lõke ehk südametuli. Sarnased lõkked süüdati ka kõigis teistes matkajate kogunemiskohtades (neid oli kokku üheksa) ning mujalgi Eestimaal.
Veidi aega pärast lõkke süütamist jõudis Sadalasse veel üks üsna väsinud matkaseltskond. Need olid Rakvere huviklubi Nelson liikmed ja nende sõbrad Martin Ruudi, Mailis Lepparu, Heiko Piiskoppel, Virko Säbel, Kristo Käblik, Mikk Tamberg ja Tanel Jaanimäe. Nemad olid osalenud nn profimatkal, mis markeeris täpselt kunagist kubermangu piiri. Nende läbida oli Männikjärve ja Reastvere vaheline lõik ning neil tuli kulgeda 25 ja pool kilomeetrit soistes metsades, tihedates võsastikes ja metsanoorendikel, kus harvendusraie käigus maha võetud puud risti-rästi maas.
“Metsaalune oli vesine, nii et jalad olid kogu aeg märjad,” ütlesid matkajad ja tõdesid, et sellistes oludes polnud neil aega Eesti Vabariigi juubeli peale mõeldagi, tuli hoopis hoolikalt jalgade ette vaadata, et mitte luid-konte murda.
“Aga see tiksus küll meeles, et juubelimatka pole ilus pooleli jätta,” ütlesid Nelsoni esindajad.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et EV100 avaüritus andis hea vaimse laengu, sest sellel andsid teineteisele käe ajalugu ja tänapäev ehk vana kubermangupiiri “kustutamine” ning lähenev noorte laulu- ja tantsupidu.
“Just noortest peavad saama meie ajalooliste ja kultuuritraditsioonide edasikandjad,” ütles maavanem, kes ka ise rahvamatkal käis: ta läbis 18,5 kilomeetrit Emumäelt Sadalasse umbes kahe ja poole tunniga.
Torma vallavanem Triin Pärsim tõdes, et EV100 avaürituse kontekstis oli Sadalal ometi kord kasu oma geograafilisest asendist.
“Peipsi poolt võttes oli esimene matkajate kokkusaamiskoht Avinurme ja kolmas Päinurme. Sadala on aga just nende vahel. Seepärast tehtigi meile ettepanek matkajaid võõrustada. Meil oli ka välja pakkuda korras rahvamaja ja tasemel kultuuriprogramm,” ütles Triin Pärsim. “Korraldustoimkonnas tegi kaasa Sadala külade seltsi juhatus eesotsas Pille Tutiga, samuti vallavalitsuse esindajad ja kultuurikollektiivide juhid. Mul on hea meel, et väga paljud kohalikud inimesed saavad öelda, et nad olid kohal, kui EV100 pidustused algasid, et nad said sellest ainulaadsest sündmusest osa.”
Sadala külade seltsi juhatuse esimees Pille Tutt kinnitas, et EV100 avalöök Sadalas läks korda.
“Aga sellist asja ei tehta ühe ega kahe inimesega. Meile tulid appi nii oma kogukond kui ka naaberkogukonnad, maakonna külaliikujad, Laiuse kodutütred ja paljud-paljud teised. See oli igati vääriline sissejuhatus riigi juubelipidustustele,” ütles Pille Tutt.
RIINA MÄGI
