Selle talve moesõna on „solidaarsus“, sest just solidaarsusest räägiti 2009. aasta riigieelarve hiigelkärpe tegemise ajal kõige rohkem. Õigekeelsussõnaraamat selgitab solidaarsuse tähendust nii: „…kaas-, ühismeelsus, huvide ühtsus. Teadlaste solidaarsus õpetajatega, teadlaste ja õpetajate solidaarsus.”
Eelarvekärbete tegijad põhjendasid oma otsuseid sellega, et erinevad inimesed peavad kõik millestki üksmeelselt loobuma, sest muidu on Eesti riigikassa halvemal juhul juba tänavuse aasta lõpuks tühi. Eelarvekärbete kritiseerijad heitsid kõige sagedamini ette just seda, et see või teine kärbe ei arvesta piisavalt huvide ühtsust.
Tagantjärele tarkusega võime tõdeda, et solidaarsusest räägiti suuresti õigustatult. Eelarvekärbete üle peeti ajakirjanduse vahendusel tuliseid arutelusid, aga erinevalt Lätist ja Leedust ei lõppenud need Eestis parlamendihoone akende sisseloopimise ja märulipolitsei tänavale toomisega.
Enamis Eesti inimesi sai aru, et kui Euroopat on tabanud kõige rängem majanduskriis pärast Teise maailmasõja lõppu, siis tuleb peaaegu kõigil millestki loobuda. Pensionärid said väiksema pensionitõusu ja õpetajad väiksema palgatõusu, põllumeeste toetused vähenesid. Töötajad jäid ilma kolme esimese haiguspäeva hüvitamisest ning ettevõtjad said kohustuse maksta töötajatele kinni viis järgmist haiguspäeva. Enamiku riigilt palka saavate elualade esindajate palgad langevad ja töökohtade arv väheneb, isegi sõdurpoiste taskurahast tõmmati seitse protsenti maha.
Kahjuks eksiti riigieelarve kulude koomaletõmbamisel solidaarsuspõhimõtte vastu rängalt erakondade rahastamise puhul, mida ei kärbitud ühegi krooni võrra. Niisamuti, nagu ei kärbitud laulupeo korraldamise kulusid.
Suurtest huvirühmadest pääsesid kulude koomaletõmbamisest ainult lastega pered ja puuetega inimesed. Seepärast naljatas üks minu kolleeg Riigikogus: „Paremparteid võrdsustasid erakonnad puuetega inimestega, kellele suunatud toetusi Eesti riik ei kärbi. Minu arvates ei kuulu erakonnad eelnevalt nimetatud riskirühma.”
Sotsiaaldemokraadid võitlesid kogu eelarvekärbete menetlemise aja selle eest, et üldine solidaarsus puudutaks ka erakondade rahastamist. IRL ja Reformierakond keeldusid erakondade rahastamist vähendamast, viidates kunagisele kõigi parlamendiparteide kokkuleppele, mille kohaselt erakonda rahastamine jääb 90 miljoni krooni suuruse summa peale neljaks aastaks.
Kummalisel kombel toetas muidu valitsust igal võimalikul ja võimatul juhul eelarvekärbete pärast nuhelnud Keskerakond erakondade rahastamise küsimuses täielikult Reformierakonda ja IRL-i. Keskerakondlane Evelyn Sepp teatas Eesti Päevalehes: „Iga protsent põhiseaduslike institutsioonide rahastamise vähendamise suunas on tegelikult protsent juurde populismi kasvule ja nii-öelda demokraatia ohtude suurenemise suunas.”
Nii uskumatu, kui see ka pole, aga erakondade rahastamise küsimus oli kaheksa miljardi krooni suuruse kärpepaketi kokkupanemisel kõige viimane põhimõtteline vaidluskoht. Valitsus lõi kärpepaketi lukku kolmapäeval, erakondade rahastamise üle vaieldi vihaselt veel esmaspäeval-teisipäeval.
Siseminister Jüri Pihl tegi valitsuses ettepaneku vähendada erakondade rahastamist 7,5 miljoni krooni võrra, kuid paremparteid panid sellele veto. Teisipäeval veenis partnereid Riigikogu fraktsioonidest tulutult rahandusminister Ivari Padar.
Kogu kaheksa miljardi krooni suuruse kärpe taustal on 7,5 miljonit krooni väike raha, aga sellel summal on suur märgiline tähendus. Sellest summast sõltub, kas erakonnad on solidaarsed ainult sõnades või ka tegudes.
Sotsiaaldemokraatide veendumuse kohaselt on erakondade rahastamisest püha lehma tegemine moraalitu ja solvab avalikku õiglustunnet. Seepärast peab sotsiaaldemokraatlik fraktsioon õigeks kanda tänavusest erakonnale riigieelarvest laekuvast toetusest 615 000 krooni ehk 8,3 protsenti riigieelarvesse tagasi. Loobudes 8,3 protsendi suurusest riigieelarvelisest toetusest, näitame oma solidaarsust kõigi nende eluvaldkondadega, millele tehtavaid kulutusi eelarvekärbetega vähendati. Loodame, et ka teised parlamendiparteid mõtlevad hetke järele, ning kuigi tänavu toimuvad kahed valimised, järgivad nad seda eeskuju ning käituvad oma valijatega solidaarselt.
iii
HANNES RUMM, sotsiaaldemokraat, Riigikogu liige