Eesti Raudtee ei kavanda Jõgevale jalakäijate viadukti ega tunneli rajamist ja seda mitmel põhjusel.
i
Ajaloos tagasi minnes on Eesti Raudtee Jõgeval nii kohalike võimudega kui inimestega (peeti ju mõned aastad tagasi raudteeületusprobleemidele lahendusi otsides rahvakoosolekuidki) arutades jõudnud ühisele järeldusele, et viadukti või tunneli rajamiseks puudus kohapealne tahe.
Kohapealsed osapooled pidasid olulisemaks, et olemasoleval raudteeületuskohal ei peatuks rongid. Nii suunati investeeringute raha side- ja turvanguseadmete ning teede ümberehitamisele sääraselt, et jaamas seisvad rongid ei takistaks inimeste raudteeületust.
Viadukti ehitamisel kõiki tingimusi täites tuleks ületuskoha kõrguseks seitse meetrit, kuhu eriti eakatel on raske minna. Inimesed kipuvad valima kergema vastupanu tee ja sestap on kaheldav, kas raudtee ületamiseks viadukti ka reaalselt kasutataks.
Tunneli kavandamist takistasid probleemid maaga, sest kui lisada vajalikele kalletele kuluv pind, väljuks tunnel raudteele kuuluva maa piiridest. Samuti kaasneks tunneli rajamisega vajadus langetada põhjavee taset, mis jätaks omakorda kuivaks ümberkaudsed kaevud.
On sinisilmne uskuda, et viadukti ehitamine lahendab probleemid, kui ei parane kohalike inimeste teadlikkus raudteega kaasnevatest ohtudest ja ei muutu tõhusamaks teavitustöö, et inimesed võtaksid omaks õiged harjumused raudtee ületamisel.
Eestis tegutsevate raudtee-ettevõtete poolt on loodud MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE), mis tegeleb raudteeohutuskampaaniate ja vastavasisulise teavitustöö läbiviimisega. 2010. aastal viisid vabatahtlikud esitlejad, kes on valdavalt politseiametnikud, koolides läbi ligikaudu 100 esitlust.
OLE esitlus viidi aprillis läbi Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi viiendate klasside õpilastele, kuid kindlasti ei ole see piisav. Koolidel on kontaktid olemas ja kui kohalik omavalitsus soovib raudteeohutusalast teavitust linnas tõhustada, siis tasub kindlasti OLEga kokku leppida, et õpetada üheskoos inimesi tähelepanelikumalt raudteed ületama ja ohtudega arvestama.
Rongide ja teiste liiklusvahendite ristumise viimine erinevatele tasapindadele muutub uuesti aktuaalseks ehk kümmekonna aasta pärast, kui riik jätkab Rail Baltica projekti järgmise etapi realiseerimist, millega soovitakse tõsta reisirongide liikumiskiirust 160 kilomeetrini tunnis.
i
URMAS GLASE, Eesti Raudtee avalike suhete juht
