2013. aasta oli puidutööstuse jaoks positiivne, kiirenesid nii ekspordi kui ka kogu müügi kasv ning suurenes hõivatute arv sektoris.
Globaalses majanduses võis mullu märgata taastumise märke, mille tulemusel suurenes piirkonniti ka puidutööstuse turg. Samas piiras Eestis mõningane ehitussektori kokkutõmbumine nõudlust puidutööstuse toodetele. Kokku kasvas aastaga sektori müük üle 10 protsendi ja müük ekspordiks 12 protsenti.
2013. aastal palgakasv puidutööstuses mõnevõrra aeglustus, jäädes alla Eesti keskmisele. Kokku kasvasid palgad sektoris aasta varasemaga võrreldes veidi üle viie protsendi. Hõivatute arv suurenes sektoris kuus protsenti ja tööviljakuse kasv hõivatu kohta ulatus ligi kaheksa protsendini.
Eesti puidutööstuse jaoks on endiselt olulisel kohal eksport, mis moodustab enam kui kaks kolmandikku müügist ning hakkab kogumahult lähenema juba miljardile eurole. Peamisteks ekspordipartneriteks olid 2013. aastal Rootsi, Norra ja Soome, kuhu läks peaaegu pool koguekspordist. Jätkuvalt näitas väga tugevat kasvu Läti suund.
Positiivse tendentsina võib välja tuua puitmajade ekspordi kasvu, kus Eesti on tõusnud juba Euroopa suurimaks väljavedajaks. Peamiseks sihtturuks on endiselt Norra. Puitmajadega samas mahus ekspordib Eesti ehitusdetaile (aknad, uksed, liimpuit jne), mille väljavedu Prantsusmaale ja Jaapanisse kasvab jõudsalt.
Puidutööstus on üks Eesti suuremaid tööstusharusid ja sektoris tegutseb ligi tuhat ettevõtet, kus on hõivatud enam kui 15 tuhat inimest. Õigeaegsed investeeringud on taganud puidutööstuse kõrge konkurentsivõime välisturgudel, mis on omakorda kaasa toonud aasta-aastalt suurema tootmismahu.
Täpsemalt on võimalik puidutööstuse 2013. aasta ülevaatega tutvuda ministeeriumi kodulehel.<https://www.mkm.ee/et/analuusid-ja-uuringud#majsektoryle>
i
KAREL LEMBER, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, majandusarengu osakonna analüütik
