Jõgeva SAI direktor Mati Koppel kinnitas Voormaale, et Eesti seemnekasvatajad ja sordiaretajad on kahe jalaga maa peal ja neil jätkub tervet talupojamõistust, et näha hetkeolukorrast palju kaugemale.
“Maailmatendents on pigem selline, et põllumajandus hakkab taas liikuma siiapoole, sest just meie piirkonnas on palju vaba ja kasutamata maad,? ütles Koppel. Suure limiteeriva faktorina maailmapõllumajanduses tõstis Koppel esile ka meil leiduvat magedat vett, mida samuti igas paigas piisavalt pole.
Praegu kehtivate populaarsete eurotoetuste roll põllumajanduse edasisel arendamisel väheneb. “Need toetused kaovad peagi ära terves Euroopas. Olulisem on see, et rahva arv maailmas kasvab. Kõik tahavad süüa, mistõttu põllumajandustoodangut hakkab nappima, ja seepärast võetakse kõik maad uuesti kasutusele,? kinnitas Koppel. Põllumajandustootmine laieneb ka Eestis.
Tarbija saab nõuda Eesti toitu
Mati Koppeli optimism lubas tal kinnitada sedagi, et veel võivad tagasi tulla needki ajad, mil me näeme isegi poes taas Eestis toodetud toitu.
“Kui me praegu leiame omamaist peamiselt turul, siis seda olukorda saab muuta ja reguleerida iga tarbija. Tuleb lihtsalt seda rohkem poest nõuda,” ütles Koppel. Ta tõi paralleeli nõukogude ajaga, mil inimesed nurisemata sõid seda, mida põllumees kasvatas. Tänapäeva inimene sööb seda, mida poes müüakse, kuid demokraatlikus kodanikuühiskonnas oleks normaalne, et saadaksegi seda, mida osta tahetakse.
“Loomulikult võtab turg ikka sealt, kus on odavam. Kuid kui meil on nii sööjad kui tootjad olemas, tuleks senisest enam täiesti teadlikult nõuda ja eelistada eestimaist toodangut. Meie siin, sordiaretusinstituudis, saame küll teha teadusliku aluse, et Eesti põllumees saaks rohkem sorte toota, aga ka nõudlus selle toodangu järele peab ühiskonnas reaalselt olemas olema,? selgitas Koppel., kutsudes üles küsima igast poest kodumaist toitu.
Koostöölepe Põllumajandus-Kaubanduskojaga
Jõgeva Sordiaretuse Instituut sõlmis aastaseminaril koostööleppe Põllumajandus-Kaubanduskojaga. Mati Koppel tõstis esile kahe institutsiooni varasematki koostööd ja info vahetamise vajalikkust. “Põllumajandus-Kaubanduskoda on see instants, kes toob meie põllumehe vajadused teadlasteni,? ütles Koppel.
Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus lisas, et nende koja sooviks on põllumehele ka teadmisi pakkuda. “On äärmiselt oluline, et värske ja kaasaegne teadusinfo jõuaks kiiresti põllumeheni. Ainult nii saame me rääkida teadusepõhisest tootmisest,? ütles Sõrmus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal on täna 115 liiget ja Jõgeva SAI on üks asutajaliikmetest ning kauaaegne koostööpartner. Hiljuti Põllumajandus-Kaubanduskoda juhtima asunud Roomet Sõrmus lubas süvendada põllumeeste, konsulentide ja kõikide teiste partnerite vahelist koostööd, et koja käes olevaid vahendeid senisest veelgi paremini ära kasutades infot veelgi kiiremini vahendada.
“Siis saame rääkida ka konkurentsivõimest,? kinnitas Roomet Sõrmus.
Uued põllukultuurid
Teadustööst uuemate põllukultuuridega andsid ülevaate mitmed Jõgeva SAI teadurid, kelle töö tulemusi jagati seminarist osavõtjatele ka verivärske raamatuna “Põllukultuuride uuemad sordid, nende omadused ja kasvatamise eripära.?
Teraviljade osakonna teadur Ülle Tamm rääkis uutest odrasortidest ?Viire? ja ?Leeni?. ?Viire? on hilisepoolne, seisukindel, kõrge terasaagi, suure mahumassi ja keskmise tera suurusega. Taimed on tal veidi pikemad kui standardsordil ?Anni?. Taimehaigustesse, mis alandavad saaki ja kvaliteeti, nakatub ?Viire? vähe. ?Leeni? kuulub hilisepoolsete otrade hulka. Ta on suuresaagiline, suure mahumassi ja suure teraga ja nakatub taimehaigustesse samuti väga vähesel määral.
Anne Ingver pakkus põllumeestele 2008. aasta kevadkülviks uusi suvinisusorte ?Mooni? ja ?Trappe?. Esimene neist on aretatud koostöös soomlastega, teine aga sakslastega.
Need sordid on väga erinevad. Katsed uue sordiga ?Mooni? viidi läbi Jõgeva Sordiaretuse Instituudi katsepõldudel kus see osutus teistest varajastest sortidest saagikamaks. ?Mooni? on suure teraga, kõrge proteiini- ja kleepvalgusisaldusega ja keskmise kleepvalgu kvaliteediga.
?Trappe? kuulub kasvuajalt hiliste sortide hulka, on väga saagikas, hea seisukindluse ja kõrge mahumassiga haiguskindel sort, tal on keskmine terasuurus ja madal proteiini- ning kleepvalgusisaldus, samuti küllalt hea kleepvalgu kvaliteet. Uutest talinisusortidest ?Ada? ja ?Ebi? andis ülevaate Reine Koppel.
JAANIKA KRESSA
