Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus riigi kaitsele. Tänapäeva Eestis on üha enam neid, kes vajavad riigi kaitset elamisväärseks eluks ja inimväärikuse hoidmiseks.
Viimastel aastatel on hinnad pidevalt tõusnud. Seda ei saa enam pidada lihtsalt inimeste poeleti ääres tekkivaks emotsiooniks või tunnetuseks, statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes eelmise aasta aprilliga neli protsenti.
Murettekitav on see, et kiiremini tõusevad need hinnad, mida riigil on võimalik kontrollida. Administratiivselt reguleeritavad hinnad on tõusnud 10,9 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 1,7 protsenti.
Suur osa selles hinnatõusus on elektrienergial ja võrgutasudel. Arvestades meie elatustaset, on häbiväärne, et võrgutasud kodutarbijale on kõrgemad kui Soomes. Veelgi enam, elektribörsi hinnatase Eesti hinnapiirkonnas on võrdne või ületab Soome oma. Inimestele tähendab see praeguse seisuga kindlat ja suurt elektrihinna tõusu alates 2013. aasta 1. jaanuarist.
Hinnatõus ei pea olema paratamatu lisaväljaminek niigi raskustes olevatele inimestele. Täiesti selge on, et hinnatõusu oleks võimalik hoida mõistlikkuse piires, kus vaadata üle mõistusevastaselt kõrged riigimaksud nagu taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks.
Taastuvenergia tasu suuruse ja börsi elektrihinna tõusu toel kasvab tuleval aastal taastuvenergia tootjate kasumimarginaal üle igasuguse mõistliku piiri. Elektriaktsiisi maksustamine käibemaksuga on vastuolus maksundusloogikaga, sest tarbijale mingit teenust ei osutata ning seega on tegemist nullkäibega. Nulli ei saa maksustada.
Eesti Põhiseaduses lubatud inimeste kaitse ning rahva elujõu hoidmise nimel kutsume avalikkust üles toetama kaht meie ettepanekut ning survestama Riigikogu, et vajalikud seadusemuudatused õigeaegselt vastu võetaks:
*Vähendada taastuvenergia tasu 50 protsenti alates 2013. aasta 1. jaanuarist
*Mitte arvestada elektriaktsiisilt käibemaksu alates 2013. aasta 1. jaanuarist
Võetud vastu Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu volikogu poolt 30. mail 2012
