Mets ja metsandusega seonduv kõnetab meist paljusid. Viimasel ajal on kütnud emotsioone debatt, kas meil raiutakse vähe või palju puitu. Milline on selle meile nii olulise tööstusharu tegelik seis, rääkis intervjuus Vooremaale Estonian Plywood AS nõukogu liige Ando Jukk.
Miks on metsa- ja puidutööstus Eesti majanduse üks alustala?
Metsa-ja puidutööstus tagab Eestis elu maal. Tihti on metsa- ja puidutööstuse ettevõtted ka ainsad, kes suudavad pakkuda väiksemates kohtades rahvusvahelise mastaabiga tööd, kus makstakse keskmisest kõrgemat palka. Metsasektori tähtsus Eesti majanduse jaoks selgub ilmekalt, kui analüüsime riikliku ekspordi statistikat. Nimelt realiseeritakse sektori tulemus peamiselt ekspordi kaudu. Metsa- ja puidutööstus on Eesti ekspordibilansi pea ainus tasakaalustaja. Kahjuks kipub muu majandus palju importima ehk raha riigist välja viima.
Kohalikul tasandil on metsa- ja puidusektori tooted kõrgelt hinnatud ning nende kasutusvaldkond lai. Alustades küttematerjalist kuni kõrge lisandväärtusega toodeteni ehituses, mööbli- ja transpordivahendite tootmises ja paljudes muudes valdkondades. Lisaks majandustegevuse otsestele tuludele, mis kajastuvad maksude kaudu ka riigi või kohaliku omavalitsuse eelarves, on väga paljud metsa- ja puidusektori ettevõtted tuntud kogukonnas toetajatena. Vaadake kasvõi Lõuna-Eesti pallimänguvõistkondade esindussärke. Paljud sponsorite nimed on metsasektorist.
Kuidas on metsa- ja puidutööstuse roll Eesti majanduses ning selle arengus muutunud?
Üsna muutumatuna on püsinud see, et töökohad maapiirkondades on enamasti seotud metsa- ja puidusektori või põllumajandusega. On selge, et maaomandiga seotud tegevus hoiab töökohti maal. Samuti on nii metsamajandus kui ka puidutööstus kiiresti arenenud. Praegu kasutatakse metsa- ja puidusektoris tipptasemel tehnoloogiat, mis võimaldab puitu võimalikult efektiivselt töödelda. Ühtlasi võimaldavad uudsed IT-lahendused paremini hallata infot metsas toimuva kohta ja juhtida tõhusamalt tootmistegevust. See on endaga kaasa toonud muutused töötajatele esitatavate oskuste ja teadmiste puhul.
Suund on selline, et otsese füüsilise töö vajadus väheneb pidevalt. Täna ei leidu palju neid, kes oleksid iga päev nõus võtma sae ja kirve ning tegema aasta ringi rasket metsamajandamise tööd. Keeruliste ilmastikuolude tõttu on töö metsas ohtlik. Tänapäevased metsamasinad aitavad olenemata ilmast tagada mugavad töötingimused.
Tooksin välja sellegi, et puidutööstus on muutunud väga efektiivseks ja pannud aluse sektori ettevõtete edulugudele. Tähtis on mõista, et meie naaberriikide konkurents on tugev ja tingimused ettevõtlusega tegelemiseks soosivamad. Olgu selleks veokite täismass, kütuseaktsiis, elektrienergia ülekandetasud või lankide pindala, mis loovad naaberriikidele kulueeliseid. Meie tööstusel on naaberriikidele vastu panna professionaalsus.
Kuidas meie metsa- ja puidutööstusel praegu läheb?
Pehme talvega pole metsas töötajatel lihtne. Tööstustes, kui räägime sisseseadest või inimeste professionaalsusest, on Eestis olukord üldiselt hea. Küll tuleb märkida, et kuna metsa- ja puidusektor on orienteerunud ekspordile, mõjutab välisturgudel toimuv meid palju.
Millised globaalsed trendid mõjutavad meid täna ja tulevikus?
Kindlasti mõjutavad puitmaterjalide turgu suured tormid ja üraskikahjustused. Ühtlasi jälgin huviga, millist mõju avaldavad Eesti metsa- ja puidutööstusele sanktsioonid riikide vahel. Tulevikuvõimalused ja väljakutsed on kindlasti seotud e-kaubanduse, taastuvenergia ja taastuvate materjalide senisest suuremate kasutusvõimalustega. Usun, et keskkonnateadlikkuse kaudu muutuvad ühel hetkel inimeste tarbimisharjumused ja see nihe jõuab moel või teisel kindlasti tootjateni. Küsimus on selles, kelle jaoks on see võimalus ning kellele tähendab tegevuse lõppu või muudatuste sisseviimist. Vaadates arengut tervikuna, on puidutööstus sektor, mis suudab kliimaküsimustele pakkuda lahendusi ja esitleda keskkonnasõbralikke võimalusi mitmes valdkonnas.
Milline oli möödunud aasta selles valdkonnas tegutsevale ettevõtjale?
Möödunud aasta oli raske. Näiteks rikkusid üraskikahjustused saematerjali, mille hind langes. Peamine märksõna, mis 2019. aastat iseloomustab, ongi hinnalangus.
Miks on puidusektor üks väheseid, mis suudab efektiivselt panustada kliimaprobleemidega võitlemisse?
Puit on taastuv ressurss. Puud seovad kasvades süsinikku ja toodavad samal ajal hapnikku. Kui võrdleme materjale, siis puidu puhul on energiakasutus tööstuslikul tootmisel positiivne. Selle võtmeks on metsade uuendamine ja noorte puude kasvamine. Metsade ühtlane vanuseline jaotus tagab selle, et pidevalt on olemas noored puud, mis süsinikku seovad ja küpsed puud, millest saadud materjali saab eri kasutuskohtades tarbida. Peale selle, et puu on taastuv ressurss, on tähtis märksõna taaskasutatavus. Olgu selleks vanapaber, hakkpuit mööbliplaatide tootmiseks või lõpuks küttematerjal.
Ka on võimalik puidust leida komponente, millega asendada fossiilseid materjale. Ilmselt ei ole enam paljudele uudiseks, et puitu on võimalik kasutada nii lõhnaõli, kütuse kui ka riiete tootmisel.
Lageraielank on pea ainus koht, kus Eesti inimene näeb oma tarbimise jalajälge. Meie silma alla ei sattu iga päev Lähis-Ida naftavälju. Samuti ei näe me nutitelefonide või rõivatööstuste tekitatud keskkonnamõju. Metsast saab iga eestlane hüvesid. Olgu selleks puidust majad, mööbel, tarbeesemed või toasoe. Kuid mitte ainult. Metsandussektor maksab Eesti riigieelarvesse igal aastal haridus- ja teadusministeeriumi eelarve jagu makse. Müües oma puittooteid välismaale, tuleb Eesti riiki raha, mille eest osta kõike seda, mida me ise ei tooda ega kasvata.
Eesti puhul peame mõtlema sellele, kuidas riik iseseisvalt hakkama saab. Kust tekivad tulud ja milliseid kulusid endile lubada saame? Lisandväärtust luuakse reaalselt siiski tootmistegevusega. Tähtis on, et tooted, mida luuakse, on päriselt vajalikud. Nii ei toimu ressursside raiskamist. Küll peame hoolikalt mõtlema, millisel tegevusel on perspektiivi ka 10, 20 ja 100 aasta pärast. Nendele tuleb panustada hariduses. Rohkem on vaja teadust ja insenere, et keskkonnasõbralikuma tootmisega riiki suuremat lisandväärtust luua. Metsa- ja puidusektor oma toodetega on kindlasti üks lahendus ja panustab tugevalt iseseisva Eesti hoidmisel.
Millised on suurimad metsandusega seotud müüdid ühiskonnas?
Üks müüt on see, et metsad on lagedaks raiutud. Teine see, et metsaraiete tõttu on lindude arvukus Eestis tugevalt vähenenud. Samuti kuulen jutte sellest, et metsloomad tungivad elumajade juurde, sest metsad on kõik maha raiutud ja RMK teeb röövraiet.
Et selliste müütidega välja tulla, peab olema väga loominguline inimene. Suure fantaasiaga võib ette kujutada mida iganes, kuid igaüks, kes natukenegi silmi lahti hoiab, näeb, et metsad ei ole otsa saanud. Vastupidi – Eestis on praegu metsa rohkem kui iial varem. Teadlased on jõudnud järelduseni, et lindude arvukuse vähenemises on peamiselt süüdi kaslased (sh kodukassid). Neile järgneb põllumajandus, liiklus ning alles nimekirja lõpus on väikese osakaaluga metsandus. Paraku asutakse eri teemadel vesteldes tihti kohe võitlusse metsa- ja puidusektori vastu.
Mõistan, et see on emotsionaalselt lihtne. Puid langetades on kõik justkui läbi. Aga tegelikult ei ole ju? Siis alles kõik algabki. Tegemist on võimalusega metsa uuendada, võtta kasutusse puidusaadused ja anda lisandväärtuse kaudu kasu kogu ühiskonnale. Kas meil on ikka vaja metsandusega seotud inimesi sildistada ja alavääristada?
Paneb kukalt kratsima, kuidas hulk inimesi siin koduses Eestis asjadest hoopis teisiti aru saab. Tähtis on rääkida faktidest. Esmalt väidan veendunult, et Eesti on ka edaspidi metsariik. Eesti metsa pindala on kasvanud ja juurdekasv ületab raiemahtu ka majandusmetsades. Vaja on hoida lahus emotsioonid ja teadmised. Emotsioonidel põhinev vastandus ei aita kaasa metsandusdebatile ega parimate lahenduste otsimisele.
Millised on Estonian Plywood ASi arenguplaanid?
Esimene suur eesmärk on anda meie inimestele kõrgel tasemel professionaalne väljaõpe. See aitab tehase efektiivselt tööle saada. Praegu on meil olemas esimene tagasiside klientidelt. Esialgu küll suure vaevaga, kuid oleme saanud hakkama ja meie toote kvaliteet ei erine lähimate suurte konkurentide omast. Kindlasti peame tegelema arendustegevusega.
Oleme uus iseseisev tehas ja saame loota ainult iseendale. Seetõttu on meil ühelt poolt lihtsam langetada otsuseid, kuid teisalt väga palju tööd, et kasvatada kogemustepagasit, mille pinnalt neid otsuseid vastu võtta.
Paul Pihlak
