23. augustil toimus MTÜ Polis korraldatud suveseminar teemal: “Riik ja kohalikud omavalitsused kui partnerid”.
Seminar oli pühendatud Eesti Vabariigi taasloomise kahekümnendale aastapäevale ja keskendus omavalitsuslikele teemadele alates ajalookäsitlusest kuni haldusmudeli valikuni. Eesti omavalitsused, nende juhid ja omavalitsustöötajad väärivad seminaril esinenute sõnul tunnustust oma töö eest Eesti riigi taasloomisel ja ülesehitamisel. Kui 1991. aasta augustis võeti kokku omavalitsuste esindajad ja arutati, kuidas ja kellele läheb võim, kui keskvõimu enam ei ole, nägi taasiseseisvunud Eesti riik omavalitsustes partnereid, erinevalt näiteks Leedust, kus omavalitsusjuhtides tunnetati pigem ohtu ja konkurentsi keskvõimule.
Tänast omavalitsuste suurt arvu võib ju kritiseerida, kuid see on taganud meile otse- ja osalusdemokraatia ning läheduse kodanikule nii parematel kui halvematel aegadel. Kui 951 elanikuga Mõisaküla linn soovib toimida linnana Tallinna ja Tartu kõrval, ei tohiks nende staatuse küsimust reguleerida ühegi reformiga pelgalt reformi enda pärast. Seni parimaks halduskorraldusega riigiks peetud Soome Vabariigis on maal ja linnas elavate inimeste suhtarv 20/80. Meil püsib see vahekord veel 30/70 tasemel ja see on väärtus ning tunnustus senisele riigi regionaalpoliitikale ning omavalitsuste võimekusele.
Euroopa Liidu tõukefondide vahendite kasutuselevõtt ja võimekus neid juhtida oli rahastamisperioodi algul seatud kahtluse alla. Nüüd saame tunnistada ja tunnustada kõiki omavalitsusi, kes sellega on hästi hakkama saanud ja kohalikku elukvaliteeti tõstnud. Kahtlen, kas territoriaalselt ja elanike arvult suuremad omavalitsused on alati võimekamad kõiki vajalikke kitsaskohti nägema ja iga hinna eest võimalusi otsima.
Tihti räägitakse riigi ja kohalike omavalitsuste vastasseisust negatiivses võtmes. See pole õige, vastasseis on olemas ja peabki olema, sest vaid nii täiendatakse teineteist ja see viib elu edasi. Seminaril esinenud teadlastel on samas õigus: meie halduskorraldus vajab uuendamist ja kaasajastamist ning sellega tuleb järjekindlamalt tegelda. Keskset sundi omavalitsuste liitmisel ei saa siiski õigeks pidada. Iga ühinemisplaan on unikaalne ning kõige paremini viib ühinemiseni sellele eelnev igakülgne koostöö.
MTÜ Polis, kes möödunud aastal juhtis ka riigi ja kohaliku omavalitsuse partnerlussuhteid käsitlevat arutelu Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena, on käivitamas omavalitsuste mõttekoda, mille loomine on sätestatud ka kehtiva koalitsioonileppes. Mõttekoja tegevuse eesmärgiks on kaasata kõiki osapooli, kellest sõltub riigi ja kohaliku halduse kaasaegsem toimimine. Seminar rõhutas vajadust senisest kaasaegsem riigi ja kohalik halduskorraldus hiljemalt riigi 100. juubeliks välja töötada ja käivitada.
i
ANDRE SEPP, Riigikogu liige, Reformierakond