Swedbank’i Eraisikute Rahaasjade teabekeskuse mulluste uuringute kohaselt on naised rahaasjade korraldamisel meestest ettevaatlikumalt ja alalhoidlikumalt meelestatud, vaadates enda ümber toimuvat enam perekesksest ja siseriiklikust vaatenurgast. Laiemat ja pikemaajalisemat nägemust toob igapäevasesse ellu meespool.
Mehed on palju rohkem veendunud, et majandus Eestis ja mujal maailmas taastub, välisinvesteeringud kasvavad ja euro tulek elavdab majandust. Nad loevad positiivseid signaale välja ka teistest majandusnäitajatest, sh ekspordi kasv, töötuse vähenemine. Naised omakorda hindavad tulevikku vähem optimistlikumalt ja otsivad positiivseid signaale pere heaolu kasvust. Teravamate probleemidena tajuvad naised hindade tõusu, palkade vähenemist ja töötust. Naised mõtlevad enam oma pere ja sõprade keskselt, mehed aga vaatavad suuremat pilti ja peavad oluliseks majandusuudistes räägitut.
Naised hoiavad rahaasju ohjes
Pere rahaasjade korraldamisel hoiavad naised rahaasju kõvemini ohjes. Meeste hulgas leidus mõnevõrra rohkem neid, kes kulude üle arvestust ei pea (meestest 33 protsenti, naistest 26 protsenti). Enamasti teevad naised plaane lühemaks ajaks ette. Kuigi meeste seas on raha-alaste plaanide tegijaid vähem, teevad need mehed, kes rahakasutust planeerivad, naistest pisut sagedamini pikaajalisi plaane: aastaks või pikemaks perioodiks teeb plaane kaheksa protsenti meestest ja kolm protsenti naistest. Suuremate ostude tegemisel on seevastu naised enam kaalutlevad ja võtavad ostu vajalikkuse üle mõtlemiseks enam aega.
Naiste jaoks on meestest palju tähtsam arvete õigeaegne tasumine – seda peab väga oluliseks 74 protsenti naistest ja 55 protsenti meestest. Arvete tähtaegse tasumise põhjustest peavad nii naised kui mehed kõige olulisemaks võlgade vältimist ja täpsust rahaasjus, ent naiste seas on mõlema põhjuse oluliseks pidajaid selgelt enam. Maksetega hilinejaid on meeste seas kaks korda enam – arvete tasumisel jääb hiljaks 12 protsenti meestest ja kuus protsenti naistest.
Naiste seas on selgelt vähem suuremate summade säästjaid ja selgelt rohkem neid, kes üldse raha kõrvale ei pane. Osalt on see kindlasti selgitatav naiste madalamate tuludega – võimalust üle kümne protsendi sissetulekust kõrvale panna on ilmselt vähestel naistel, kuid sageli panustavad naised meestest enam kulutustele pere-eelarves, mis on seotud vaba aja, tervise- ja riidekaupade ostudega. Samas tuleb märkida, et Eestis on lapsi üksi kasvatavate naiste arv Euroopa kõrgemaid (tervelt seitse protsenti leibkondadest vs üksikisasid 0,9 protsenti, Euroopa keskmine 3,7 protsenti), mis suurendab naiste majanduslikku koormust.
Naised on alalhoidlikumad
Naiste ja meeste seas tuleb finantsteenustega probleeme ette samaväärses suurusjärgus. Naised loevad lepinguid enne allkirjastamist hoolikamalt ja on altimad küsima vajadusel pangateenindajalt lisa, mehed küsivad sagedamini võrdlevaid pakkumisi. Naised tunnistavad oluliselt enam, et vajavad panga abi finantsteenuste osas ja lepingu ning sellega seotud kulude-tulude mõistmisel.
See tulemus näitab, et naised on alahoidlikumad ja valmis vähem riske võtma, kuid on põhjalikumad asjadesse süvenemisel, et enne rahaliste kohustuste võtmist kõik sellega seonduv endale võimalikult hästi selgeks teha.
Harjumused rahaasjade korraldamisel saavad alguse kodust. Nii eristuvad 16-29-aastased noormehed neidudest kõrgema aktiivsusega ise raha teenida ja vähem vanematelt toetust küsida. Siin võib olla mitmeid põhjusi: tüdrukud lähevad sagedamini edasi õppima ja vajavad enam vanemate toetust, kuid tüdrukute kulutuste suhtes võivad vanemad ka olla heldemad ning näiteks noormeeste riskantsemate hobide finantseerimisel alahoidlikumad. Noorte meeste hulgas oli rahakogumine mingi eesmärgi saavutamiseks enam levinud võrreldes naistega (mehed 67 protsenti, naised 59 protsenti). Noored, kes on viimase aasta jooksul kogunud mingil eesmärgil raha, on rahaasjade otsustes iseseisvamad, teised peavad sagedamini nõu vanematega (mehed 34 protsenti, neiud 47 protsenti).
i
PIRET SUITSU, Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskus
