Nagu mullu kevadel, teeb Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus ka tänavu ülevaate oma mullustest uuringutest, võrreldes meeste ja naiste seisukohti erinevatel rahaga seotud teemadel. Üldjoontes toetavad mullused uuringutulemused tunamulluseid – Eesti naised on ettevaatlikud, alalhoidlikud ja vaatavad tulevikku sagedamini murelikuma pilguga kui mehed.
Eesti naiste jaoks on meestest märkimisväärselt tähtsam arvete õigeaegne tasumine – kui seda hindas väga oluliseks kolm neljandikku naistest, siis vaid veidi üle poolte meestest. Vaadeldes põhjusi, miks arvete õigeaegne tasumine oluline on, näeme, et naisi on kõigi põhjuste äranimetajate seas rohkem. Mustadesse nimekirjadesse sattumist pelgas 63 protsenti meestest ja 74 protsenti naistest; ennast hindas rahaasjades korrektseks ja täpseks 63 protsenti naistest ja 55 protsenti meestest; kulude kontrolli all hoidmist õigeaegse arvemaksmise põhjusena nimetas 55 protsenti naistest ja 50 protsenti meestest, viivistasude vältimist 59 protsenti naistest ja 53 protsenti meestest ning probleemide vältimist teenusepakkujatega 45 protsenti naistest ja 41 protsenti meestest.
Naised alalhoidlikumad
Erinevused on küll pigem väikesed, aga kõik ühes suunas. Samuti on tähelepanuväärne, et naiste seas on meestest 11 protsenti enam neid, kes maksavad arved esimesel võimalusel, mitte alles tähtaja saabudes. Kui meestest jääb arvete maksmisega mõnikord hiljaks 10 protsenti, siis naistest viis protsenti.
Naised peavad raha säästmist meestest oluliselt sagedamini tähtsaks, ent paraku on naised meestest harvem suutelised seda tegema – 14 protsenti meestest säästab 11-20 protsenti ja 14 protsenti enamgi kui 20 protsenti teenitust. Naistest suudavad nii palju teenitud rahast kõrvale panna vastavalt seitse ja kaheksa protsenti. Kui pangaarvel on meestel ja naistel raha enam-vähem samaväärselt – reeglina alla 1000 euro – siis tähtajalist hoiust omavatest naistest 35 protsendil jääb hoiuse suurus alla 1000 euro, 38 protsendil meestest aga üle 3000 euro. Sama kehtib ka näiteks lastekindlustuse ning iseäranis kolmanda samba ja aktsiainvesteeringute puhul.
See näitab, et meestel on rohkem sääste ning nad paigutavad sagedamini raha mitmesugustesse investeerimistoodetesse. Naised hoiavad kuni 1000 euro suurusi summasid sagedamini sularahas kodus. Ehkki kõigi inimeste jaoks on raha säästmise peamiseks põhjuseks mustadeks päevadeks kogumine, panevad naised sel põhjusel meestest sagedamini raha kõrvale. Veel peavad naised meestest olulisemaks säästmist laste tuleviku tarbeks, ent reaalsuses on naiste seas laste jaoks raha kogujaid vaid pisut meestest enam.
Kohanesid euroga aeglasemalt
Kolm kuud pärast euro kasutuselevõttu läbi viidud uuringu kohaselt kohanesid naised meestest aeglasemalt uue vääringuga – täielikult kohanenuks hindas end aasta tagasi 26 protsenti meestest ja 19 protsenti naistest. Naised vajasid kohanemisel ka rohkem abivahendeid – meestest kasulikumaks hindasid naised nii eurokalkulaatorit, hindade näitamist mõlemas vääringus korraga kui eurohindade kroonidesse ümberarvutamist.
61 protsenti küsitletud meestest ja 54 protsenti naistest leidis, et nende ostuharjumused seoses euro kasutuselevõtuga ei muutunud. Ostuharjumusi muutnute seas oli meeste puhul sagedaseks muutuseks see, et varasemast enam hakati maksma kaardiga. Naised aga vaatavad meestest palju sagedamini poes hindu, otsivad odavamaid tooteid või käivad kauplustes harvem. Ka neid, kes olid seadnud sisse päevase kululimiidi, oli naiste seas enam. Mehed kaldusid võrreldes naistega harvemini hindu kroonidesse ümber arvutama. Kui meestest arvutas hindu alati või enamasti ümber 36 protsenti, siis naistest 56 protsenti.
Naised aitasid lapsi, mehed oma vanemaid
Naiste alalhoidlikkus torkas silma ka peresiseste rahaliste suhete uuringus – naiste seas oli vähem neid, kes olid valmis lähedastele raha laenama või ise laenu võtma. Mehed laenasid ka mõnevõrra sagedamini 500 eruost suuremaid summasid. Teisalt on naised meestest mõnevõrra sagedamini saanud lähedastelt tagastamatut rahalist abi. Huvitava erinevusena torkas silma seegi, et mehed aitasid naistest mõnevõrra sagedamini oma eraldi elavaid vanemaid ning naised jällegi eraldi elavaid lapsi.
Kuigi rahulolu oma tuludega oli laias laastus sarnane nii naiste kui meeste seas, avaldus ka siin naiste ettevaatlikum meelelaad – nende hinnangud oma tulude suurendamise võimalustele olid võrreldes meestega tunduvalt pessimistlikumad. Kui meestest 47 protsenti pidas sissetulekute suurendamise võimalust lähema 12 kuu jooksul suuremal või vähemal määral tõenäoliseks, siis naistest arvas nii vaid 27 protsenti. Mehed on sagedamini valmis tänasest enam töötama või tulude suurendamiseks lisatööd otsima, samuti oma kvalifikatsiooni parandama. Naiste tänane madalam palk võib olla üheks põhjuseks, miks ka tulevikku tumedamates värvides nähakse. Eriti vähe on palga juurde nõutajaid naiste seas.
Kokkuvõttes avaldus naiste alahoidlikkus kõigis vaadeldud uuringutes. Teiseks oluliseks mõjutajaks on arvatavasti naiste madalam sissetulek, mis ei lase neil näiteks meestega samaväärselt säästa, ehkki nad seda oluliseks peavad.
i
ANNE KALBERG-SÄGI, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja
