Eesti Linnade Liidu juhatus ja volikogu kohtusid Jõgeval

 Eesti Linnade Liidu juhatuse esimehe, Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi sõnul arutati mitmeid olulisi küsimusi, üheks neist oli puuetega inimese hooldajatoetuse maksmise üleandmine kohalikele omavalitsustele. Linnade liit on seisukohal, et toimetulekutoetuste vahendid peaksid olema eraldatud sellises mahus, mis võimaldaksid omavalitsustel neid täies mahus välja maksta. Liidu soov on, et toimetulekutoetuste puhul oleks arvestatud ka administreerimiskuludega ning et omavalitsustel oleks kohapeal suurem otsustusõigus toetuste väljamaksmisel. Sotsiaalministeerium on vastava eelnõu ka ette valmistanud.

Teederaha jagamise põhimõtted kokku leppimata
Jaanus Tamkivi sõnul on linnade jaoks väga oluline teema haridusinvesteeringute lülitamine pearaha koosseisu 2005 aastal. Linnade liit on sellele toetust avaldanud ja loodab, et selline praktika jätkub ka edaspidi.
 
Suured probleemid on teede hoiuks mõeldud eelarveliste  rahade jagamisega omavalitsuste vahel. Arvestuse aluseks on võetud, et teehoiuks saavad omavalitsused laekuvast kütuseaktsiisist vähemalt viis protsenti. Seni on arvestatud, et linnatänava kilomeeter on kaks korda kallim kui vallatee ja maantee kilomeeter, teeseaduse muutmisest õnnestus koefitsient välja võtta ning nüüd peavad raha jagamise valemis kokku leppima omavalitsusliidud. EMOLiga ehk maaomavalitsusliiduga aga pole kokkulepet, milline peaks raha jagamise valem olema. Selles küsimuses jätkatakse läbirääkimisi. Linnade liidu seisukoht on, et antud koefitsient võiks olla üks neljale kuni üks viiele tänavate kasuks.  Tamkivi ütles ka, et aasta alguses läbi viidud tulumaksureform on tekitanud olukorra, kus paljud omavalitsused on jäänud alalaekumisse. Aasta lõpus on kompensatsioonivõimalused leitud, kuid linnu teeb rahutuks see, et kompenseerimine ei tule sajaprotsendiliselt ehk kogu summa ulatuses.

Osad vallad endiselt rahata
Linnade liidu volikogu valmistab ette pöördumise Riigikogu eelarvekomisjonile. Kui tõesti ei suudeta omavalitsustel puudu jäävat raha leida peatselt vastuvõetavast lisaeelarvest, siis tuleks see kompenseerida omavalitsustele järgmise aasta eelarvest. Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul annab see, kui kõikide linnade linnapead ja volikogude esimehed kokku sõidavad,  väikelinnale eneseteadvust. “See on emotsionaalselt väga tähtis ja oluline, et kõigi  linnade ühiste probleemide arutamiseks valiti just Jõgeva linn,” ütles linnapea. Tema sõnul ühendab linnade liit kõiki linnu. Eesti Linnade Liidu juhatuses ja volikogus arutatakse kõiki omavalitsusi puudutavaid probleeme, mille linnade liidu esindajad viivad valitsusse. “Minu jaoks on linnade probleemid ühetaolised, üheülbalised. Üksinda väikelinnana ei ole võimalik kuhugi välja jõuda. Linnade liit on ikkagi kollektiivne organ, kellel on suuremad võimalused omavalitsuste probleemide eest seista,” ütles Svjatõsev. Linnade liidu volikogu istung toimus Jõgeva kultuurikeskuses, mille ees kivil istub Jõgeva linna Hea Vaim. Et üritused õnnestuksid ja et linnale head soovida, pesevad linna külalised suuremate ürituste ajal Hea Vaimu jalad puhtaks. Teisipäeval tegid seda linnade liidu juhatuse esimees Jaanus Tamkivi ja tegevdirektor Jaak Aab. Viktor Svjatõsev lootis, et selline tseremoonia jääb linnade esindajatele kauaks meelde. Linnapea tutvustas soovijatele ka linna tähtsamaid objekte ja vaatamisväärsusi. Ekskursioonil osalenud süütasid küünlad Betti Alveri mälestussamba juures. 2004. aasta seisuga kuulub Eesti Linnade Liitu 39 linna, seitse valda ja üks alev, tegemist on Eesti suurima omavalitsusi ühendava organisatsiooniga. Organisatsioonil on seitsmeliikmeline juhatus, volikogus on esindatud igast omavalitsusest vähemalt üks esindaja (tavaliselt linnapea), suurematest linnadest ka mitu esindajat. Liidu tegevusvaldkond hõlmab omavalitsuste kõige erinevamaid aspekte alates eelarvest ja lõpetades välissuhtlusega. Liidu eesmärkideks on kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasa aitamine, liikmete esindamine ja ühishuvide kaitsmine, koostöö edendamine ja ühishuvide kaitsmine, võimaluste loomine seadusega pandud ülesannete paremaks täitmiseks.  


EVA KLAAS