Kodualuse maa vabastamine maamaksust on mitmekihiline otsus, see võimaldab koduomanikel raha kokku hoida, lõpetada nende absurdne karistamise koduomamise eest ning aitab kaasa jõuka keskklassi laienemisele.
Riik ei saa olla arvekontor, mis näeb inimestes eeskätt maksumaksjaid ja kohtleb neid vastavalt. On vana ütlus, et riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi, kuid ikka ja jälle tuleb ette olukordi, kus peab hüüdma: “Stopp! Asjad on hakanud käest ära minema!”
Minu jaoks jõudis see hetk kätte tegelikult juba 2008. aastal, kui Tallinna maamaksu 2,5-kordne tõus tähendas Nõmme koduomanikele, et näiteks 1200 ruutmeetri suuruse krundi eest tuli hakata maksma maamaksu 6000 krooni aastas.
Koduomanikud raske valiku ees
Ajalooliselt suurte kruntidega Tallinna põlisasumites seadis see paljud pered silmitsi äärmiselt halbade valikutega. Millest loobuda, et maksta linnavalitsusele õiguse eest elada oma kodus? Jätta lapsed huviringi saatmata? Hoida kokku kõhu kõrvalt…
See on amoraalne maksupoliitika ja näide sellest, kuidas omavalitsus käsitleb elanikke eeskätt kui maksumaksjaid, statistilisi ühikuid, mitte kodanikke, keda tuleb teenida.
Kodualuse maa maksustamine ei pitsita aga üksnes tallinlasi. Koduomanike maksukoormus on pidevalt kasvanud, kaasa arvatud mullu, kui võrreldes 2009. aastaga tõusis Eestis maamaks keskmiselt 0,1 protsenti.
Loomulikult on absoluutsummades kodualuse maa maksumäärad omavalitsuste lõikes erinevad ning sõltuvad eeskätt omavalitsusest ja iga konkreetse kinnistu asukohast. Näiteks Tõstamaal on maa ruutmeetri maksustamishind 0,38 eurot, Noarootsis 0,45 eurot, kuid Tallinnas 293 eurot.
2,5-protsendist kodude maamaksu maksimaalset määra kohaldab Eestis ligi 30 omavalitsust. Tekib küsimus, millega nende omavalitsuste elanikud on sellise karistuse ära teeninud, et nad peavad oma kodualuse maa eest tasuma suhteliselt kõrgemat maksu kui inimesed ülejäänud omavalitsustes? Kodu maksustamine tähendab, et inimene ostab juba soetatud kodu maamaksu läbi otsekui teistkordselt välja ning on sisuliselt oma vara rentnik.
Küsimus on põhimõttes
Kuigi kohati on kodualuse maa eest kasseeritav maamaks küllalt väike summa, on küsimus põhimõttes: kas me toetame ja soodustame kodu omamist või mitte?
Kui eelmisel aastal tekkis esimest korda võimalus elamumaamaksu soodustusele, mulle kui selleaegsele vallavolikogu esimehele tundus see olevat mõistlik idee. Olime ka varem teinud oma valla elanikele mitmeid soodustusi ja elamumaa maksust vabastamine oli veel üks võimalus Jõgeva valla elanike maksukoormust vähendada. Nii võttiski Jõgeva vallavolikogu eelmise aasta novembrikuu istungil vastu otsuse, mis muutis senist elamumaa maksustamise korda. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist vabastati elamumaa maksust kõik Jõgeva valla registrisse kantud elanikud, kes tegid vastavasisulise avalduse.
Eelmine aasta otsustas kolm omavalitsust Eestis riiki ennetada ja ise oma elanikud kodualusest maamaksust vabastanud. Tänavu on see nii Harku, Rae ja Jõgeva vallas.
Nii nagu omavalitsusel on õigus ja võimalus pakkuda oma elanikele soodustusi nii peab ka käituma rahvaesinadajad Riigikogus. Meie erakond lubas valimiseelses lepingus rahvale, et kodualuse maamaks kaotatakse.
Eestis koduomanike ühiskond
Eestis elab ligemale 90 protsenti inimestest oma kodus. Me oleme koduomanike ühiskond, kus kodu omamine pole mitte jõukate privileeg, vaid rahva loomuomane eluviis. Kodu soetamine on pere üks tähtsamaid otsuseid ning riigi ülesanne on koduomanikke aidata, mitte neid karistada.
See on olnud IRLi seisukoht juba pikemat aega. Parlamendi üle-eelmise koosseisu ajal võeti IRLi algatusel vastu maamaksu seaduse muudatus, millega anti omavalitsustele õigus vabastada maamaksust represseeritud. Paljud vallad ja linnad on seda võimalust ka kasutanud. Parlamendi eelmine koosseis seadustas IRLi ettepanekul omavalitsuste õiguse vabastada koduomanikud maamaksust. Kodualuse maamaksu üleriigiline kaotamine on loogiline jätk varasematele sammudele.
Koalitsioonipartneri Reformierakonnaga on kokku lepitud, et alates 2013. aasta 1. jaanuarist kaotatakse Eestis tiheasustatud kohtades kodu maamaks 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses. Tuleb silmas pidada, et maksust vabastatakse üksnes see elamumaa, millel asub inimese tegelik kodu ehk elamu, mis on rahvastikuregistri andmete järgi maksumaksja elukoht.
Seadusemuudatuse tulemusel jääb koduomanikele aastas kätte umbes 17 miljonit eurot. Selle summa võrra väheneb laekumine omavalitsustele, sest kuigi maamaks on riiklik maks, laekub see kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Omavalitsuste tulupuudujääk kaetakse riigieelarvest
Koalitsioon on põhimõtteliselt kokku leppinud, et omavalitsused maksu kaotamise tõttu kannatama ei pea ning nende eelarve tulupuudujääk kaetakse riigieelarvest. Kas seda tehakse omavalitsustele suunatud tulumaksu protsendiosa tõusu või kuidagi teisiti, pannakse paika 2013. aasta eelarve menetluse käigus. Kindlasti on hea, kui seadus võetaks vastu võimalikult ruttu, et nii koduomanikud, omavalitsused kui rahandusministeerium saaks tegevust ette planeerida.
Tihti küsitakse, kas kodualuse maa maksustamise lõpetamine valmistab ette pinnast kinnisvaramaksule, mida mitmed poliitikud Eestis propageerivad? IRLi selge seisukoht on, et kodud peavad saama ja jääma maksuvabaks. Samas peab riik omavalitsustele kompenseerima maamaksust laekumata raha osa.
On vana tõde, et Eesti riik algab Eesti kodust ja kui kodus on kõik korras, on see oluliseks eelduseks, et ka riigil läheb hästi.
i
AIVAR KOKK, Riigikogu liige, IRL
