Täna tähistatakse Eestis kodanikupäeva. Juba 2004. aastast ehk Euroopa Liidu täisliikmeks saamisest alates on Eesti kodanikud aga üksiti Euroopa Liidu kodanikud, kuigi enamik meist selle peale ilmselt iga päev ei mõtle. Eriti vähe mõtlevad sellele arvatavasti Euroopa Liidu idapiiril ehk Peipsi-äärsetes omavalitsustes elavad inimesed.
iii
Tuleval aastal ongi EuropeDirecti Jõgevamaa infokeskuse üheks prioriteetseks töösuunaks Euroopa Liitu puudutava teabe viimine Peipsi-äärsesse piirkonda, kus teavitustöö senini kehvemal järjel olnud. Tuleva-aastaste tegevuste sissejuhatuseks kutsusime kodanikupäeva puhul Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega kohtuma Ukraina Vabariigi suursaadiku Eestis hr Pavlo Kiriakovi koos abikaasa Galinaga. Et suursaadikul olid tänaseks kavandatud muud tegevused, võttis ta teekonna Mustveesse ette möödunud esmaspäeval.
Ukraina suursaadiku otsustasime külla kutsuda sellepärast, et Peipsi ääres elab väga palju ukraina rahvusest inimesi, kellele on kindlasti oluline sideme säilimine nende päritolumaaga. Mida on aga Euroopa Liitu mittekuuluval Ukrainal pistmist euroteavitusega? On ja vägagi palju: nagu rõhutas ka Pavlo Kiriakov, on Ukraina Euroopa riik ning näeb oma tulevikku Euroopa Liidu liikmena. Detsembris kirjutavadki Ukraina ja Euroopa Liit tõenäoliselt alla assotsiatsioonilepingule. Nii, nagu Euroopa Liidu vanemad liikmesriigid meid omal ajal meie Euroopa Liidu suunalistes pürgimustes toetasid, saame meie nüüd Ukrainale tema püüdlustes toeks olla. Kogemusi, mida jagada, meil ju on.
Täheviga takistab reisimist
Suursaadik Pavlo Kiriakovi poolt Mustvee Vene Gümnaasiumis antud koolitunnis osalesid peale õpilaste Mustvee linnapea Mati Kepp, linnavolikogu esimees ja üksiti Mustvee Vene Gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla, samuti Kasepää vallavolikogu esimees Aivar Anijago. Korraldasime õpilastele ka Euroopa Liidu ja kodanikupäeva teemalise viktoriini, mille auhindadeks olid samateemalised teabematerjalid ja meened. Kui küsimused selle kohta, kui palju on Euroopa Liidul liikmesmaid, millal ühendus on asutatud, mis ametit peab Siim Kallas ja kes esindavad meid Euroopa Parlamendis, kes võivad valida ja kes olla valitud Riigikogusse jne, leidsid üsna palju õigeid vastuseid, siis Euroopa Liidu tänavust motot — „Loovad inimesed, edukas riik“ — kahjuks nimetada ei osatud. Aga loodetavasti jäi see moto neile meelde ja pakkus hiljem ainet mõtisklusteks loovate inimeste ja eduka riigi seoste üle.
Suursaadikut tulid kuulama ka mõned täiskasvanud ukraina rahvusest inimesed. Paaril neist oli kurta ka konkreetne mure: tühise tähevea pärast passis on neil nimelt raskusi Ukrainasse reisimisega. Loodetavasti leiavad ka need mured lahenduse.
Erinevalt Ukraina suursaadiku varasematest Jõgevamaa-visiitidest oli Pavlo Kiriakovil seekord mahti tutvuda ka Peipsi-äärse vanausuliste kultuuriga ning leida huvitavaid seoseid: Raja vanausuliste koguduse vanemalt Ossip Jotkinilt kuulis suursaadik näiteks, et sealses vanausuliste kloostris kunagi tegutsenud ikoonikirjutaja Gavriil Frolov oli pärit Ukrainast, täpsemalt Tšernigovi kubermangust.
Seosed Ukrainaga ei tasu aga otsida ainult minevikust, vaid tõhusat koostööd saame arendada ka tulevikus. Näiteks märkis suursaadik, et Jõgevamaa ja mõne Ukraina piirkonna vahel võiks hakata toimima koostöösuhted kultuurikollektiivide, koolide ja mittetulundusühingute tasandil. Laiemas plaanis kujuneb Ukraina siis, kui ta Euroopa Liiduga liitub ning kui kaovad praegused kõrged tollibarjäärid, Eestile ilmselt oluliseks partneriks metallurgia, rasketööstuse ja miks mitte ka energeetika valdkonnas. Ligikaudu 40 protsenti Ukraina impordist tuleb juba praegu Euroopa Liidu riikidest ning ligikaudu veerand ekspordist suundub Euroopa Liidu riikidesse.
Oma õigusi tuleb paremini tunda
Mis aga meie Peipsi-äärsesse piirkonda puutub, siis pole meil kuigi head ülevaadet sellest, kuipalju elab seal Eesti kodanikke, teiste riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid. Kindel on aga see, et olgu nende kodakondsuslik staatus siis milline tahes, on nad keskmistest Eesti elanikest kehvemini kaasatud meie majandus- ja poliitikaellu, riigijuhtimisse, sotsiaalprobleemide ja igapäevaküsimuste lahendamisse. Ning Peipsi-äärne piirkond pole just rikaste kant. Ses mõttes läheb EuropeDirecti Jõgevamaa infokeskuse tuleva-aastane prioriteet — teavitustöö tõhustamine Peipsi-äärses piirkonnas ideelt kokku Euroopa Liidu ühe tuleva-aastase prioriteediga: vaesuse ja tõrjutuse vähendamine.
Mõistagi ei saa infokeskus teha muud kui teavitustööd, aga sellestki võib olla pikemas ja laiemas plaanis majanduslikku kasu: inimesed saavad paremat infot toetuste taotlemise võimaluste kohta, aga ka enda kui Euroopa Liidu kodanike õiguste kohta. Näiteks võiksid inimesed paremini teada, millised on nende kui tarbijate õigused ning millised võimalused neil on taotleda õiguskaitset. Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes kogetud haldusomavoli korral on näiteks igal Euroopa Liidu kodanikul õigus pöörduda Euroopa Liidu ombudsmani poole ja üle Euroopa teeb seda igal aastal tuhandeid inimesi.
Tuleval aastal tahame teavitustöö suunata lisaks Jõgevamaa ka Tartu- ja Ida-Virumaa Peipsi-äärsetele valdadele. Meie koostööpartneriks teavitusürituste korraldamisel on MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu. Loodetavasti saavad need sealsed inimesed, kes oma kodakondsust veel määratlenud pole, tänu neile ettevõtmistele innustust Eesti ja üksiti Euroopa Liidu kodanikeks hakkama.
Tänasel kodanikupäeval viib EuropeDirecti Jõgevamaa infokeskus aga läbi Euroopa Liidu ja kodanikupäeva teemalise mälumängu Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Mälumängu parematele saatis auhindadeks meened Euroopa Komisjoni Eesti esindus.
iii
VAHUR KUKK, EuropeDirecti Jõgevamaa infokeskuse juhataja
