Alates möödunud aasta teisest poolest, mil hakkas taanduma sisenõudluse kasv, on ootuspäraselt vähenenud ka Eesti jooksevkonto puudujääk. 2008. aasta II kvartalis jätkus puudujäägi alanemine ning puudujäägi ja SKP suhe vähenes eelmise aasta 16 protsendilt 10 protsendile. Suhtelise suuruse poolest on praegune puudujääk võrreldav 2005. aasta omaga.
Sarnaselt varasemate kvartalitega johtus jooksevkonto puudujäägi alanemine peamiselt väliskaubanduse puudujäägi vähenemisest, mida toetas veoteenuste kiire kasv ning endiselt suhteliselt kiire turismi- ja ehitusteenuste ekspordi kasvutempo. Kaupade konto puudujääk mõõdetuna SKP suhtes vähenes 12 protsendini ning teenuste ülejääk kasvas üheksa protsendini.
Jooksevkonto puudujäägi alanemist ei toetanud investeerimistulude sissevoolu vähenemine. Tänu mõnedele erakorralistele tehingutele, jäi välisinvestorite arvestusliku kasumi väljavool praktiliselt eelmise aasta tasemele ja moodustas 14 protsenti SKP suhtes, samal ajal kui Eesti investorite välismaale tehtud rahapaigutuste kasumlikkus vähenes ning tulude sissevool alanes 6 protsendini.
Kapitali sissevoolu poolel oli välismaiste otseinvesteeringute neto-sissevoolu suurus tavapärasel tasemel, moodustades ümmarguselt kolmandiku jooksevkonto puudujäägist. See tähendas võlakoormuse jätkuvat suurenemist, ehkki varasemast aeglasemas tempos. Välisvõla ja SKP suhe moodustas juuni lõpu seisuga ümmarguselt 114 protsenti. Seevastu netovõla ehk kohustuste ja nõuete vahe on käesoleval aastal olnud stabiilselt umbes 35 protsendi tasemel SKPst, mis peegeldab ka pangalaenude kasvutempo langust.
Eesti Pank prognoosib 2008. aasta keskmiseks jooksevkonto puudujäägi suuruseks SKP suhtes 10 protsenti. Eesti jooksevkonto puudujäägi vähenemine jätkub ka järgmistel aastatel.
ANDRES SAARNIIT, Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik
