Eelmise aasta sügisest on keskkonnaministeeriumis ette valmistatud uut jahiseaduse eelnõu, mille järgi on Eesti jahinduses kõige suurem probleem jahiõigus. Tahetakse suurendada maaomanike õigusi. Uut jahiseaduse eelnõu oli nõus kommenteerima ja selgitama Jõgeva Jahimeeste Ühingu juhatuse esimees Mati Kepp.
Kuidas ja miks sündis kavandatav jahinduse reform?
Selle tagant paistavad suurmaaomaniku kõrvad, aga niisuguse mitte-jahimehest omaniku, kes unistab lausa kaks kätt jahimehe taskutesse ajada. Need ei ole kõik suuremate maade valdajad, mitte ka väikemaaomanikud. Tegemist olevat mõnekümneliikmelise või veel väiksema härrasmeeste seltskonnaga eesotsas Erametsaliidu juhi Ando Eelmaaga, keda peetakse uue jahiseaduse tellijaks. Nende hinnangul saab kütitud ulukitest tohutut tulu. Eelmise Riigikogu koosseisu liikmena olin ka Riigikogu jahimeeste ühenduse esimees. Siis pommitas Ando Eelmaa ka mind, et tuleb jahiseadust muuta, maaomanikku pole arvestatud, õiguskantsler Jõksi seisukoht on vale jne.
Tolleaegsed muudatusettepanekud sama seltskonna poolt olid põhimõtteliselt samad, mis täna. Leidsime, et aastakümneid toiminud, ajahambale vastu pidanud süsteemi ei saa lõhkuda. Eesti rikkalikku ulukifondi, mis on rahvuslik rikkus ja uhkus, mis kuulub kogu ühiskonnale ehk Eesti riigile ja on eeskujuks tervele Euroopale, ei tohi kahjustada. Loom, kes liigub ühelt maatükilt teisele, ei saa kuuluda kellelegi maaomanikest. Olen täna sama meelt.
Jahindus on päris keeruline valdkond. Nagu elu on näidanud, on siiamaani olnud lihtsamaid elatumisviise, sest pole tekkinud peaaegu ühtegi erajahipiirkonda. Ei saa ainult metsast võtta, tuleb sinna ka tagasi anda ja seda enamasti rohkemgi.
Kas täna on jahist huvitatud maaomanikul jahindusega tegelemisel takistusi?
Praegu ei ole selleks mingeid takistusi. Iga jahiselts võtab nad vastu, kui on vastavad eksamid ja katsed tehtud. Olen veendunud, et enamik maaomanikke on mõistlikud inimesed, kellega jahimeestel on normaalsed suhted. Koostöö on alati tulemuslik ja kasulik mõlemale osapoolele.
Mida toob jahimaa kasutustasu tõstmine kümme korda?
Iga jahimees hakkab maksma umbes 5000 krooni, sel juhul loobuvad jahindusest võib-olla pooled jahimehed, aga allesjäänutele tähendab see juba 20-kordset tasu tõusu! Liikmeskonna vähenemine tähendab ulukihoolde vähenemist, probleeme kiskjate ohjamisel jne. Salaküttimine hakkab vohama, täna on see igas jahiseltsis küllalt hästi kontrolli all, aga teisel juhul tuleb mõisate aeg tagasi, kus kohalik mees võtab ikka oma osa. Jaht jääb rikaste meeste hobiks, see lõhestab ühiskonda veelgi.
Mida see tähendab, kui kõik ulukite tekitatud kahju jahimeeste kanda jääb?
Jahiulukitest hüvitab praegu riik pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahju. Uus eelnõu toob juurde põdra, punahirve, metssea ja metskitse. Kehtestatakse maaomaniku omavastutusmäär (praegu on eelnõus 30 protsenti kahjustustest, kuid mitte rohkem kui 1000 krooni hektar) ja hüvitis. Maal, kus jahti peetakse, on kahjutasu hüvitaja jahipidaja.
Omavastutuse määr maaomanikule on keeruline teema ja metoodikat selle määramiseks pole välja töötatud. Kui maaomanikul on jahiõigus, ei olevat kahjustused talle probleem. Silmakirjalikumat põhjendust ei saa olla – ta kas talub kahjustusi või kütib ulukeid mahus, mis tagab kahjustustevaba majandustegevuse ehk teisisõnu teeb loomadest platsi puhtaks.
On mõistlik, kui Eesti metsa- ja maaomanikud taluksid suurulukeid kui meie Eesti looduse loomulikku osa. Maa- ja metsaomanik olla tähendab samuti äririski, sellega tuleks arvestada.
On hädavajalik koostöö jahimeeste, maaomanike ja keskkonnaministeeriumi vahel. Koostöö tulemusena oleks kõikidel osapooltel reaalne ja objektiivne info iga jahiuluki liigi eksisteerimisest meie looduses, samuti saaks määrata arvukuse, mis osapooli rahuldaks.
Miks ei või laskekatseid ära jätta?
Laskeoskus on jahipidamisel üks olulisemaid oskusi. Raipetekitajaid kütte ei ole kellelegi vaja, ei metsale ega jahimeestele endile.
Kuivõrd on jahimeeste arvamusi, ettepanekuid arvestatud?
Talvel juba arutasime kõigi Jõgevamaa jahipealikutega uue jahiseaduse eelnõu, tegime oma ettepanekud. Seda on teinud jahimehed üle Eestimaa. Eesti Jahimeeste Selts (EJS) andis oma volikogul väljatöötatud eelnõu tööversioonile üksmeelselt hävitava hinnangu. Üks peatükk käib teisele vastu, muudatuste mõjude analüüs puudub üldse. Eelnõu tegi üks mees – keskkonnaministeeriumi kontoriametnik Egon Niittee. Kõrvale on jäetud jahindusteadlased, pole üldse arvestatud Eestimaa suurimat kodanikeühendust – jahimehi. Jahiseltsid on mittetulundusühingud, jahindus on ühistegevus, põhineb vabatahtlikul tööl ja jahimehe isiklikul rahakotil. Jahindus ei ole suvaliselt iga mehe muuta. Siin ei saa mööda vaadata tegevjahimeestest, inimestest, kellel on kogemused, kes tunnevad Eesti loodusolusid ja tegutsevad iga päev jahinduses.
Tänavu 7. juuli Maalehes oli Egon Niittee artikkel, kus ta avaldas arvamust, et uuest aastast peaks jahiasjade otsustamisel jäme ots viimaks maaomanike kätte minema, see on Reformierakonna poliitiline tahe!
Artikli autori hinnangul valitseb jahinduses puhas sotsialism. Ka jahindus peab hakkama alluma turumajanduse reeglitele. Hea, et lapsesuu tõe välja ütles!
Ma ei tea, et näiteks Soomes valitseks jahinduses sotsialism, olgugi et riik korraldab ja reguleerib edukalt jahindust. Raivo Tammleht defineerib Eesti Jahimehes 3/4 2010 jahindust järgmiselt. “Eesti jahindus ei ole sotsialismi arendamine kapitalismis, vaid hästi toimiv ja riigile oluline süsteem.” Ei ole vaja toimivat süsteemi lõhkuda, planeeritud jahinduse reform jahiõiguse muutmiseks on absurdne, läbi mõtlemata ja tulemust ei tea keegi. Tundub, et eelnõu väljatöötajatele on antud üle jõu käiv ülesanne, katse-eksituse meetodi rakendamine peaks olema möödanik.
Loodan, et eelnõu menetlemisel Riigikogus võidab terve mõistus.
Jõgeva Jahimeeste Ühingu jahimehed leidsid käesoleva aasta kevadel, et tuleb koonduda EJS lipu alla, et tegutseda organiseeritud ühisjõuna. Alates käesoleva aasta 1. juunist oleme EJS liikmed. Ei saa kõrval seista ja kritiseerida, et keegi kuskil midagi ei tee. Kõikidel Eesti jahiseltsidel peaks olema esmane huvi võtta osa sellisest ühistegevusest ja katusorganisatsiooni kaudu jahinduse hea käekäigu eest seista.
Tähtsamad muudatused uues seaduse eelnõus
*jahiõigus anda paralleelselt ka maaomanikule
*suurendada jahimaa kasutustasu kümme korda
*kahjutasud jätta põhiliselt jahimeeste kanda
*laskekatsed ära jätta
*keskkonnaministeerium tahab jahikorraldusest kõrvale astuda
i
JAAN LUKAS
