Eesti ja Venemaa peamised piiriveekogud on Peipsi järv (sh Pihkva ja Lämmijärv) ning Narva jõgi ja veehoidla. Nende veekogude (koos valgalaga) seisundi ja kalavarude kaitseks teevad juba üle kümne aasta koostööd kaks valitsustevahelist komisjoni, mille koosseisu kuuluvad mitmed töörühmad.
30. juunil lõppes Venemaal Novgorodi oblastis Valdais järjekordne Eesti –Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühma koosolek. Koosolekule eelnenud teadusseminaril käsitleti tulevasi uurimistöid näiteks veemajanduse bilansi koostamisest, saasteainete foonikontsentratsioonide hindamisest, survetegurite kompleksse hinnangu andmisest ökosüsteemidele; samuti kaugseire meetodite kasutamist ökosüsteemide hindamisel, põhjavee seire automatiseerimist jne.
Kohtumisel vaadati koos üle ka andmed Peipsi ja Pihkva järve, Narva jõe ja Narva veehoidla ning kogu selle suure valgala (57 000 ruutkilomeetrit) seisundi kohta.
Mis seisus on Peipsi ja Narva jõgi?
Vene poole andmetel on üldine vee seisund Peipsi järves ja Pljussa, Želtša ja Piusa jões võrreldes 2009. aastaga stabiilne. Siiski on Peipsi järve idaosas ja Narva jõe Stepanovštšina, Gdovka ja Piusa lävendis vee kvaliteet langenud. Suurenenud on orgaanilise aine ja raskemetallide (raua ja mangaani) sisaldus.
Eesti poole andmetel on Peipsisse suubuvate jõgede kvaliteet stabiilne ja vastab normidele. Siiski on üldlämmastiku sisaldus suurenenud Narva jõe Narva ja Vasknarva lävendis.
Ühisekspeditsiooni andmetel täheldati mineraalse fosfori sisalduse mõningast suurenemist nii Pihkva kui ka Peipsi järves, samal ajal kui mitmed näitajad olid languses. Mitmeid muutusi täheldati ka suurtaimestiku koosluste ja populatsioonide arvukuse osas. Muutuste põhjuseks võisid olla looduslikud tingimused: erakordselt külm talv, kuum suvi ja mullune veetaseme märgatav tõus üle paljude aastate keskmise.
Kuumalainete ja eutrofeerumise koosmõjul võivad tekkida häired Peipsi järve ökosüsteemis.
Maaülikooli teadlaste arvates võib ekspeditsioonide tulemuste põhjal öelda, et Peipsi järve seisund ei ole paranenud, jätkuvalt on kõrge fosforisisaldus, klorofüll-a näitab tõusu ja vee läbipaistvus on viimase poolsajandi jooksul kõigis järve osades vähenenud.
Ühistöö veekogude seisundi parandamiseks jätkub
Suure tähelepanu all oli töögrupi kohtumisel ka seire korraldus, kaugseire võimaluste kasutamine, seireandmete võrreldavuse tagamine ja andmete vahetus. Otsustati jätkata ühisekspeditsioonide korraldamist Peipsi ja Pihkva järvele ning Narva veehoidlale.
Veekogude seisundi parandamiseks kooskõlastati aastateks 2012–2015 järgmised ettepanekud:
* vähendada hajureostust põllumajandusest, kasutades hea põllumajandustava põhimõtteid;
* tõhustada asulates puhastusseadmete tööd, lähtudes HELCOMi nõuetest;
* vähendada toitainete koormust, eriti fosfori osas;
* selgitada välja eriti ohtlikud reostusallikad, mis vajavad kohest abinõude rakendamist.
Labori analüüsitulemuste võrreldavuse parandamiseks lepiti kokku jätkata ühisekspeditsioonide käigus võrdluskatseid; samuti jätkuvad andmevahetus ja seireprogrammid. Näiteks otsustati uuendada põhjavee seireprogrammi, et alustada põhjavee piiriveekogude seiret.
i
REET TALKOP, keskkonnaministeeriumi seirenõunik
