Veebruari alguses leppisid Euroopa riigipead kokku Euroopa Liidu uues eelarveperspektiivis. Arvestades, et mitmed suurriigid võitlesid eelarve mahu vähendamise nimel, on hea meel, et Eesti suutis välja võidelda isegi parema lõpptulemuse kui eelmisel finantsperioodil. Mida see siis eestlase jaoks tähendab?
Eelkõige seda, et saame ka järgmise seitsme aasta jooksul kasutada Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid oma riigi majanduse ja ühiskonna konkurentsivõime tugevdamiseks ning inimeste heaolu kasvatamiseks. 5,8 miljardit eurot aastate 2013-2020 jaoks vajavad tarka jagamist – osa saavad nii tööturg, teadus ja haridus, elukestev õpe, infrastruktuuri objektid, keskkonnakaitse, kalandus, turismiobjektid kui ettevõtlus. Ja mis kõige tähtsam – tehtud investeeringute mõju peab olema pikaajaline, kanduma üle aastate.
Suurt heameelt tuleb tunda põllumajandustoetuste suure kasvu üle. Euroopa Liidu eelarvest makstavate otsetoetuste kogusumma kahekordistus, saades nüüd seitsme aasta peale üle miljardi euro. Seega suudeti oluliselt vähendada senist ebavõrdsust – suur osa selles selgitustöös oli põllumeestel endil ning Balti ühtses koostöös.
Uue alajaotusena on Euroopa Liidu eelarves eraldi Euroopa ühendamise rahastu, kust loodame toetust nii Rail Balticule, mis võimaldaks raudteeühendust Berliinini, kui ka regionaalse veeldatud maagaasi terminali ning Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Baltic Connector rajamisele. See on oluline meie energiaturu ühendamisel.
Mida me järgmisel perioodil soovime? Jätkata koolimajade uuendamist? Jätkata kergliiklusteede rajamist meie elanike terviseharrastuste toetusteks ja turistidele puhkekeskkonna loomiseks? Toetada mõnd konkreetset projekti, mis hoiaks kodukandi kultuuripärandit, toetaks turismi ja pakuks kohalikele tööd? Toetada maapiirkondade ettevõtlust? Selles osas tegutsevad praegu rahandusministeeriumi juhtimisel mitmed töörühmad.
Kindel on see, et Eestile mõeldud vahendid aitavad suurendada meie heaolu, olgu see siis majanduse konkurentsivõime tõstmise läbi, mis loob meile rohkem töökohti, elukeskkonna ja infrastruktuuri parendamise kaudu või, mis kõige tähtsam, investeerides inimressurssi läbi hariduse, ümberõppe ja teaduse.
KAIRI UUSTULND, peaministri büroo juhataja
