Täna pole ühelegi eestimaalasele enam uudis, et maailm seisab silmitsi majandusraskustega, milliseid pole nähtud viimased 70 aastat. Praegu on igaühel mõistlik tegutseda selle nimel, et raske aeg võimalikult valutult üle elada.
Tark oleks teada oma sissetulekuid-väljaminekuid täpselt ja arvestada sellega, et lähiajal võib tulude vähenemine ette tulla. Seega on rahaasjades täna kõige mõistlikumad märksõnad säästlikkus ja kokkuhoid. Selleks, et oma igapäevaseid rahaasju asjalikult ajada ja raskustesse sattumist vältida, oleks praegu mõistlik mitte ette võtta suuri kulutusi, mis pole hädavajalikud.
Pank on koostööpartner
Rõõmu teeb see, et enamik Eesti inimesi on selle põhimõtte järgi ka toimetanud. Loobutakse pigem muudest hüvedest nagu auto või iga-aastane puhkusereis kui jäetakse maksmata oma kodulaen. Seda näitab ka tänane seis – ehkki meedia kajastab palju muresid eluasemelaenudega, seisab Swedbanki pea 80 000 laenuperest täna tõsiste raskustega silmitsi 600 ringis. Seda on kodu laenuga soetanutest vähem kui üks protsent. Teisiti öelduna tähendab see, et 99 laenajat sajast suudab oma kohustusi panga ees korralikult täita.
Pank on laenuvõtja pikaajaline koostööpartner. Laenu andes oleme arvestanud ka sellega, et nii pika aja vältel võib inimese sissetulekutes esineda lühiajalisi muudatusi, millega võib kaasneda ajutine makseraskus.
Seega ei tasu panka karta, kui ajutiselt rahaga kitsam käes. Kohe, kui on alust arvata, et sissetulekud võivad lähiajal väheneda, tuleks pangaga ühendust võtta. Siis saab pank kohe asuda otsima kliendile sobivaimat lahendust olukorra leevendamiseks. Pakume inimestele erinevaid lahendusi, mis sõltuvad sellest, milline on makseraskuse iseloom. Näideteks on laenu põhiosa maksepuhkus või teatud juhtudel ka paus intresside tasumises, laenutähtaja pikendamine eesmärgiga makse suurust vähendada, väiksemate kohustuste koondamine üheks suuremaks laenuks, mille makse kokkuvõttes on mitme kõrgema intressiga laenutootest madalam jne. Kui ükski panga poolt pakutud abinõu olukorda lahendada ei aita, on hättasattunule võimalikuks õlekõrreks ka eluaseme vahetamine väiksema ja odavama vastu.
Käituda tuleks vastutustundlikult
Vastutustundlikult käitudes ja pangaga koostööd tehes jääb rikkumata ka kliendi makseajalugu. See tähendab, et kui ta edaspidigi pangalaenu taotleb, ei ole pangal põhjust keelduda. Ka tulevase laenu intress määratakse madalam, sest pole põhjust karta, et klient tagasimaksmisega viivitab või maksmata jätab.
Pank ei taha endale inimeste kortereid ja maju ja seepärast ei lähe me ka jõuga kellegi kodu niisama ära võtma. Seda, et kellelgi oma kodust loobuda tuleb, on meil ette tulnud äärmiselt harva ning tavaliselt on tegu selliste inimestega, kes ise oma probleemi lahendamise vastu huvi ei tunne. Näiteks ei vasta mõned kliendid kõnedele, vahetavad oma telefoninumbri ega vasta ka posti teel saadetud teadetele. On ette tulnud ka juhtumeid, kus inimene vahetab elukohta või lahkub Eestist ja ei tunne võetud kohustuse vastu enam vähimatki huvi. Sel juhul ei saa pank tõepoolest teha muud kui kasutada äärmuslikke meetmeid, mis võivad lõpuks viia ka elukoha sundmüügini.
Rumal on see, kes peidab pea liiva alla ja loodab, et siis läheb mure ise mööda, või püüab selle lahendamist näiteks kiirlaenude toel edasi lükata. Kiirlaen teeb järgmisel kuul olukorra veelgi raskemaks – siis tuleb tasuda laenumakse pangale ning kiirlaen koos kopsakate intressidega laenufirmale. Sellest spiraalist on aga juba raske välja pääseda. Lahenduseni viib pigem rahulik tegelikkusega silmitsi seismine ja julgus küsida nõu ning abi sealt, kus seda anda osatakse. Alati tasub meeles pidada, et ükski raskus ei ole ületamatu ning ka tänane olukord muutub ühel hetkel minevikuks, millest me võtame kaasa oma õppetunni ja oleme uue kogemuse võrra rikkamad.
iii
ENELI VEEREMAA, Swedbanki eluasemelaenude osakonna juhataja
