Kes vähegi maailmas toimuvat on jälginud, on kursis uudistega mõningaid euroala riike tabanud raskustest. Käesoleval aastal eurotsooniga ühinenud Eesti puhul pole aga kriisist rääkida põhjust, nagu ka mitte suurema osa Euroopa Liidu liikmesriikide puhul, kes on teinud jõupingutusi, et hoida oma riigivõlg mõistlikul tasemel ning riigieelarve kulud ja tulud tasakaalus.
Ometi ei saa sellest järeldada, et teiste euroala riikide võlaprobleemid meid ei puuduta. Kuigi Kreeka, Portugal ja Iirimaa on väikese majandusega riigid, võivad nende probleemid meie ühises rahandus- ja majandusruumis olla nakkavad. Ja mitte ainult euroala liikmetele – euro on maailmaraha ning selle stabiilsuse pärast muretsetakse ka teisel pool maakera.
Euroopa Liit eesotsas euroala riikidega on teinud suuri jõupingutusi mitte üksnes hellenite aitamiseks, vaid selliste kriiside vältimiseks üldse. Kas ka Eesti suudab asjade kulgu mõjutada?
Vaadates seda, millise imetluse objektiks on kujunenud Eesti rahanduspoliitika, mille põhimõtteid järgitakse paljudes teisteski liikmesriikides, võib öelda, et meil on mõju. Eesti on ka eestkõnelejaks digitaalse ühtse turu loomisel, kuna meil on toimiv ja hästi välja arenenud e-teenuste pakkumise võrgustik ning pikaajaline kogemus nende teenuste kasutamisel.
See tõdemus julgustab ja samas ka kohustab Eestit Euroopa asjades aktiivselt kaasa rääkima. Alates varakevadest on kümned valitsusametnikud töötanud selle nimel, et sõnastada põhimõtted, millest valitsuse Euroopa Liidu poliitika lähtub ning millises suunas Eesti tahab Euroopa Liidu arengut suunata.
Nüüd on valminud selle dokumendi esialgne versioon, eelnõu, mis on aluseks avalikule arutelule.
“Eesti Euroopa poliitika 2011-
Nõnda on Euroopa Liidu tugevdamine ja konkurentsivõime suurendamine olulisem eesmärk ka tulevikus. See on tähtis ka osa liikmesriikide võlakriisi lahendamiseks, sest siseturu arendamisega kaasnev majanduskasv ja suurem tööhõive loovad võimaluse kriisis vaevlevatel riikidel ja Euroopa Liidul tervikuna kiiremini kosuda.
Riigina, kes ise pole euroala probleemides mingilgi moel süüdi, on meil ka moraalne õigus nõuda selliste abinõude kehtestamist, mis aitavad aegsasti tuvastada liikmesriikide majandus- ja eelarveprobleeme.
Kas pole näiteks paradoksaalne, et Euroopa Liidus pole siiani suudetud lõpuni välja arendada siseturgu, mis on ju liidu üks tugisammastest?
Eesti jaoks tähendab siseturu areng eelkõige selle kohandamist digitaalse ajastu nõuetega.
Sestap taotlebki Eesti, et killustatud siseturu arendamine ühtseks turuks oleks järgmistel aastatel Euroopa Liidu tegevuste keskmes.
Värske Euroopa Liidu poliitikadokument formuleerib ka esialgsed Eesti eesmärgid ja põhimõtted kliima- ja energiapoliitikas, transpordis, põllumajanduses, välisasjades, kaitsesfääris ning mitmes teises valdkonnas, mida me tahame arendada.
Kutsun nende seisukohtadega põhjalikumalt tutvuma, tekst on esialgne. Täiendusettepanekuid ja kommentaare oodatakse kõikidelt kodanikelt, eriti aga valdkondade asjatundjatelt. Kõiki neid ettepanekuid ja arvamusi kaalutakse põhjalikult ja sobivusel täiendatakse dokumenti nendest lähtuvalt. Avalik konsultatsioon, mis kätkeb lisaks arutelule osalusveebis (www.osale.ee) ka mitmeid valdkonnapõhiseid seminare, kestab 11. oktoobrini.
i
VILLU KÄND, valitsuse kommunikatsioonibüroo Euroopa Liidu infojuht
