Eesti Pank viis 2009. aasta suvel koostöös üheksa ELi liikmesriigi keskpangaga läbi ettevõtete juhtide küsitluse, mis toimus Wage Dynamics Networki (WDN) ehk palgadünaamika võrgustiku raames. See uuring oli jätkuks 2007. aasta lõpus toimunud ulatuslikule küsitlusele.
Uue uuringu korraldamise eesmärk oli analüüsida ettevõtete majanduskäitumist praeguse kriisi tingimustes ning võrrelda seda buumi lõpuaastatega. Küsitlus hõlmas nelja tegevusala: töötlev tööstus, ehitus, teenindus ja kaubandus. Eestis küsitleti 558 ettevõtet, kümmet riiki koondav valim hõlmas ligikaudu 5700 firmat.
Esmalt koguti andmeid selle kohta, kui tugevalt on majanduskriis erinevate riikide ettevõtteid
mõjutanud. Periood, mille kohta küsimusi esitati, hõlmas vahemikku kriisi algusest kuni 2009. aasta suveni. Ilmnes, et uuringus osalenud kümnest riigist on majanduslangus kõige tugevamalt avaldunud Eestis. Ligikaudu 81 protsenti siinsetest ettevõtetest hindab nõudluse langust tugevaks või erakordselt tugevaks. Kümne riigi lõikes tervikuna on sellise hinnangu andnud ettevõtete osakaal umbes poole väiksem (39 protsenti).
Eesti eristub teistest uuringus osalenud riikidest kriisi tingimustes põhipalka vähendanud ettevõtete suure osakaalu poolest. Kui valimi lõikes keskmiselt oli selliseid ettevõtteid 3,2 protsenti, siis Eestis on seda teinud 44 protsenti firmadest. Miks on Eestis töötasud allapoole märgatavalt paindlikumad kui mujal? Esmalt eelkõige seetõttu, et meil on nõudluse langus olnud uuringus osalenud riikidest kõige ulatuslikum. Majanduslanguse ulatuslikkus tingib selle, et ettevõtted on sunnitud kõiki tootmisega seotud kulusid järsult koomale tõmbama, sealhulgas ka palku alandama.
Teine asjaolu, mis on võimaldanud Eesti ettevõtetel kriisi käigus palku alandada, on meie tööturu paindlik institutsiooniline raamistik. Mitmed selles vallas tehtud uuringud on näidanud, et jäigemalt reguleeritud töösuhete puhul ning riikides, kus enamik töötajaid
on hõlmatud kollektiivsete palgalepetega, on ka palgad jäigemad. Eestis on kollektiivsete palgalepingute osakaal kõigist WDN küsitlustes osalenud riikidest kõige väiksem. Alates 2009. aasta juulist, mil hakkas kehtima uus töölepingu seadus, on meil ka tööalased suhted kõige paindlikumalt korraldatud.
Kui euroala riikides on kriisiperioodil palku vähendanud 2,1 protsenti, siis euroalasse mittekuuluvates riikides 6,5 protsenti ettevõtetest. Esimese küsitluse kohaselt olid need osakaalud vastavalt 1,3 ja 6,4 protsenti. Samas on euroala riikides suhteliselt enam selliseid ettevõtteid, kes 2009. aasta suvel veel polnud palku alandanud, aga plaanisid seda
teha. See näitab, et euroalaväliste riikide ettevõtted on majanduskriisile kiiremini reageerinud.
Erinevalt Eestist on nii Tšehhis kui ka Poolas nende ettevõtete osakaal, kes on palku alandanud, mõlemas uuringus suhteliselt võrdsed. Eestis seevastu on kriisi tingimustes palku
alandanud üle 40 protsendi ettevõtetest, samas kui eelmise uuringu põhjal oli seda teinud 3,7 protsenti.
Millest see erinevus on tingitud? Esmalt on neis kahes riigis majanduslangus olnud märgatavalt mõõdukam kui meil. (Poola on ainuke ELi liikmesriik, kus SKP 2009. aasta lõikes tervikuna kasvas.) Teine võimalik põhjus on vahetuskursi režiimide erinevus. Eestis kehtib valuutakomitee süsteem, samas kui nii Poola kui ka Tšehhi valuutakursid on ujuvad. Nii Poola zlott kui ka Tšehhi kroon on euro suhtes alates kriisi algusest odavnenud. Ujuval vahetuskursil põhinev valuutarežiim annab neile riikidele täiendava kanali negatiivse nõudlusšokiga kohanemiseks, mistõttu muud viisid kulude alandamiseks (k.a palkade alandamine) on vähem olulised.
Eelnevat kokku võttes — WDNi raames läbi viidud küsitlused näitavad, et Eesti ettevõtetes on palgad alates majanduskriisi algusest olnud allapoole märgatavalt paindlikumad kui
teistes küsitlustes osalenud riikides. Paindlik palgakorraldus on Eestis kriisist tingitud järsu nõudluslanguse tingimustes aidanud ära hoida halvemat — kui ettevõtetel poleks võimalik palku alandada, tähendaks see, et hõive langus oleks 2009. aastal veelgi suurem olnud. Loe ka: http://www.eestipank.ee/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/tooturu/tooturg_110.pdf
TAIRI RÕÕM, Eesti Pank
