Et tulevases muuseumis nähakse ette ajakirjanduse eksponeerimise kõrval ka uurimis- ja koolitustegevust, käivitatakse esmalt väikelehtede ajakirjanike koolitus. Esimese õppepäeva viib värske MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus koostöös Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõudude ja Eesti tuntud meediaekspertidega Põltsamaal läbi 18. aprillil. Tulevase muuseumi jaoks on esimesed eksponaadid aga juba olemas. Nimelt on Jõgeva valla elanik Juhan Reimann usaldanud muuseumi loojate kätte hoiule 79 eri nimetust endisaegseid ajalehti ja ajakirju, millest vanim ja kõige väärtuslikum on pärit 1875. aastast.
Soodne pinnas on olemas
Ettevõtmise idee autor, käimalükkaja ja eestvedaja on Eesti Rahvusringhäälingu Uurimiskeskuse juhataja Raivo Suni, kes on ka üks neljast loodud MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus liikmest. Lisaks temale kuuluvad sellesse praegu Põltsamaa linna kultuurinõunik Kadri Suni, OÜ Vali Press juhataja Heiki Soom ja ajalehe Vali Uudised toimetaja Merike Kask. Asjaosaliste endi sõnul on aga ühing edaspidi avatud kõikidele neile, kes soovivad muuseumi rajamisele kaasa aidata.
Raivo Suni kinnitusel on ajakirjandusloo muuseumi loomiseks Põltsamaale siinses ümbruskonnas eriti soodne pinnas. Kus mujal kui mitte Põltsamaal peakski tulevase muuseumi asukoht olema. Järjest enam oli Raivo Suni hakanud asjas veenduma pärast seda, kui ta läinud aastal koos abikaasa Kadriga lõplikult Põltsamaale elama oli asunud.
Teatavasti hakkasid 1766. aastal Põltsamaa külje all Kuningamäel Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupel välja andma esimest eestikeelset ajakirjandusväljaannet, nädalakirja ?Lühhike õppetus?. Niisiis algabki Eesti ajakirjanduse pisut enam kui 240-aastane ajalugu just siitkandist ja muuseumi asutamiseks peaks olema Põltsamaa tõepoolest parim paik.
Stardiks valmis
Raivo Suni nimetab praegust asjade seisu pigem alles maakompamiseks. Esimesed olulised kokkulepped ja ettevalmistustööd on siiski juba tehtud. Idee on heaks kiitnud Põltsamaa linna arengu- ja ettevõtluskomisjon ning linnapea Jaan Aiaots. Samuti on linn välja pakkunud ka ühe ruumi lossihoovis tegevuse alustamiseks. ?Oleme selle ruumiga, mis asub käsitööseltsi värkstoa vastas, tutvunud. Siduvat kokkulepet selle kasutamiseks veel pole, suusõnalise nõusoleku oleme linnapealt aga juba saanud. Esialgu on ruumi vaja selleks, et oleks koht, kus saaks muuseumi arendust koordineerida ja esemeid hoidma hakata. Püsiruumid peaksime leidma muuseumi jaoks 2010. aasta lõpuks,? rääkis Raivo Suni ning lisas, et on saanud moraalset tuge ka Eesti tunnustatud ajakirjandusajaloolastelt ning Eesti Ajalehtede Liidult. Viimasega on saavutatud juba ka kokkulepe pressifotonäituse toomiseks eeloleval suvel Põltsamaale.
?Et Eesti Ajalehtede Liit on korraldanud pressifotonäitusi igal suvel, siis tahtsime, et seekord pandaks see üles Põltsamaale. Lossihoovis liigub suvekuudel ju rohkesti rahvast. Loodame, et meil on selleks ajaks ka esimesi eksponaate tulevase muuseumi jaoks, mida samal ajal välja panna saab,? lisas Raivo Suni.
Mäluasutus on vajalik
?2016. aastal saab Eesti ajakirjandus 250 aastaseks. See on väärikas tähis Eesti kultuuriloos. Ajakirjanduse toel on eestlased kujunenud rahvuseks ja ehitanud üles oma riigi. Seda kõike arvestades tundub ehk natukene kummalisenagi see, et Eestis puudub täna mäluasutus, mis talletaks, korrastaks ja vahendaks rahvuslikku ajakirjanduslugu,? seisab kirjas muusueumi loomiseks koostatud projekti sissejuhatuses. Seesugust mäluasutust peabki loodud ühendus tarvilikuks Põltsamaale looma asuda.
Asjaosaliste sõnul täidab praegu puuduvat tühimikku mingil määral 2001. aastal Türil asutatud Eesti Ringhäälingumuuseum. Sealne ekspositsioon on aga siiski eranditult vaid ringhäälingu ajaloole pühendatud. Et Türi ja Põltsamaa asuvad teineteisest ainult 50 kilomeetri kaugusel, on meediaajaloo seisukohalt samuti oluline. Raivo Suni arvates võiks Ringhäälingumuuseumi ajakirjandusloo muuseumi ülesehitusel paljus eeskujuks võtta. Samas on ta uurinud ka ajakirjandusmuuseumide tegevust mujal maailmas.
Loodava muuseumi tarvis oodatakse aga nii vanu ajalehti ja ajakirju kui ka fotosid ja kutsetööga seotud esemeid (vanad trükimasinad, diktofonid, pressikaardid, diplomid jne). Eriti teretulnud on enne 1918. aastat ilmunud ja 1918-1945 ilmunud perioodilised väljaanded. Fotod võiksid kajastada ajakirjanike tegemisi ning tööd toimetustes ja trükikodades.
?Üritame ajada kolme suunda. Kõge ambitsioonikam on muuseum ajakirjanduse ajaloo talletamiseks ja eksponeerimiseks. Samas on plaanis tegelda ajakirjanduse uurimise ja väikelehte toimetajate ning ajakirjanike meediaoskuste arendamisega,? ütles Raivo Suni.
Alustuseks väikelehtede õppepäev
Esimese suurema ettevõtmisena korraldab MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus 18. aprillil Põltsamaal väikelehtede õppepäeva.
Loenguid on lubanud pidama tulla Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, Tartu Ülikooli ajakirjanduse doktorant ja õppejõud Mart Raudsaar ning ajakirjanduse doktorant ja ajalehekujunduse õpetaja Roosmarii Kurvits.
Koostöös Vali Pressiga plaanitakse õppepäevaks välja anda ?Väikelehe toimetaja käsiraamat?, kus kirjutiste autorid on peamiselt samad, kes õppepäeval esinevad.
Raivo Suni plaanib ka sellesse väljaandesse ühe peatüki kirjutada. Ta kinnitas, et on juba nüüd saanud väikelehtede tegijatelt positiivset tagasisidet ning huvi asja vastu tundub olevat üllatavalt suur.
Ta on kindel, et kohalike vallalehtede toimetajad vajavad hädasti nõu ja abi. ?Tõsisemat tähelepanu osutati väikelehtede tegijatele viimati 1980. aastate keskel. Tahame sellele asjale hakata hinge sisse puhuma. 1987. aastal anti Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedri poolt välja trükis ?Rajoonileht ja lugeja?. Kohalik leht tähendaski tollal rajoonilehte. Pärast seda on väljaanded ja koolitused olnud juhuslikku laadi,? lausus Raivo Suni.
VAIKE KÄOSAAR
