Swedbanki läänemeremaade konkurentsivõime indeks näitab, et Eesti ärikeskkond sel aastal ei muutunud. Hinnang Eesti ärikeskkonnale püsis indeksis kajastatud kümne Läänemere äärse riigi keskmisel tasemel. Eesti reiting jäi alla kõrgeima hinnangu saanud Rootsile, samuti Soomele, Norrale, Taanile ja Saksamaale, aga oli kõrgem Leedust, Lätist, Poolast ja Venemaast, kelle ärikeskkond sai valitud riikidest madalaima hinnangu.
Eesti ärikeskkond sai teiste riikidega võrreldes kõrged hinded hariduses; tugevas, läbipaistvas ja efektiivses riigivalitsemises ning innovatsiooni vallas. Maailma tippudega võrreldes on Eesti ärikeskkonnal kõige rohkem arenguruumi maksupoliitika valdkonnas. Maksupoliitikas tõstetakse esile Eesti ettevõtete kõrget maksukoormust teiste sarnaste riikidega võrreldes.
Eesti majandus saadab vastuolulisi signaale. Ühelt poolt on meie majanduskasv jõukohasest kasvutempost oluliselt madalam ja vajaks justkui riigipoolset tuge. Teiselt poolt survestab ettevõtteid liiga kiire palgakasv, mis tuleneb peamiselt sobiva tööjõu nappusest. Kuigi tööpuudus peaks lähiaastatel kasvama, tuleneb see peamiselt töövõimereformist ja pinged tööturul ilmselt püsivad.
Uue valitsuse kavandatavad majanduspoliitilised muudatused võivad suurendada riske Eesti majanduses, kuna see ei vaja praegu valitsuse kulutuste olulist suurendamist. Eesti tööturg on üle kuumenenud ja palgakasv liiga kiire. Valitsussektori investeeringud peaksid järgmisel aastal veerandi võrra suurenema juba praeguse plaani kohaselt, uusi plaane arvestamata. Nõudluse liigne stimuleerimine võib viia liiga kiire palkade, tarbimise ja ehitusmahtude kasvuni. See võib omakorda tuua kaasa eksportivate ettevõtete konkurentsivõime vähenemise, kui tootmiskulud liiga palju tõusevad.
Tööealise elanikkonna vähenemine ja ühiskonna vananemine tähendavad järjest suuremaid kulutusi sotsiaalhoolekandele ja tervishoiule, mis omakorda vähendab riigi võimalusi majanduskasvu toetavateks investeeringuteks. Kuigi Eesti riigivõlg on praegu väike, survestavad riigirahandust tulevikus nii muutused rahvastikus kui ka Euroopa Liidu eelarvest makstavate toetuste alanemine. Seetõttu aitaks riigieelarve konservatiivne planeerimine vähendada riske, et riigi võla kiire kasv koormaks tulevikus praegusest oluliselt väiksemat arvu maksumaksjaid.
Tänavune raport vaatleb muuhulgas Balti riikide ekspordi arengut viimastel aastatel. Balti riigid on küllalt edukalt saanud üle kaubamahtude olulisest vähenemisest Venemaa suunal, asendades need suures osas teiste turgudega Euroopas ja mujal. Ootame järgmistel aastatel Baltikumis ekspordikäibe kasvu. Selle taga on nii välisnõudluse tugevnemine kui ka hindade tõus. Eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet ohustavad samas tööjõukulude liiga kiire kasv, kvalifitseeritud tööjõu puudus, investeeringute nappus ja võimalikud protektsionistlikud suundumused mitmetes ekspordi sihtriikides.
LIIS ELMIK, Swedbanki vanemanalüütik
