Tänapäeval ilmub maailmas tõepoolest väga palju juhtimisalaseid artikleid ja raamatuid. Kindlasti oleme nii endine linnapea kui mina neist mõningaid ka lugenud. Tähtis pole siiski ainult lugemine, vaid ka loetu lahtimõtestamine ja ellurakendamine nii, et sellest ka tulu tõuseks.
Mitut abilinnapead me vajame?
Meie linnas on korduvalt kasutatud nii ühe kui ka kahe abilinnapeaga juhtimisahelat. Aastatel 2002-2005 töötasin ühe abilinnapeaga linnavalitsuses. Kuna toonane linnapea töötas väga palju majast välja, siis majanduse pool, kus oli tööl abilinnapea, oli korralikult juhitud, kuid hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonnas tekkisid probleemid. Linnavalitsuse spetsialistid tunnevad hästi oma ala, kuid mingil ajal on vaja nõu ja abi, et edasi minna ja õigeid otsuseid teha. Seetõttu taastasime 2005-2009 teise abilinnapea koha.
Kes mäletab, võib meenutada, et just neil aastail arenes Jõgeva linn kõige pikemate sammudega. Kas see oli tingitud sellest, et organisatsiooni juhtimine oli korrastatud, või sellest, et üldine majandusseis oli hea, ei saa täie kindlusega öelda. Küll võin kinnitada, et tööd jätkus mõlemale abilinnapeale küllaga ja mitte ainult kella kaheksast viieni. Ja sellel tööl oli ka tulemus. Meenutame kas või bussijaama, staadioni, muuseumi ja tenniseväljakute valmimist.
2009. aastal otsustati ühest abilinnapea kohast loobuda, et juhtimiskulusid kokku hoida. Sel ajal võis see ka õige otsus olla. Majanduse seis oli kehv, kõik suuremad plaanid ja ettevõtmised, näiteks lasteaiad, veetrassid jne olid eelmise linnavalitsuse poolt juba ette valmistatud.
Kas juhtimiskulude kokkuhoid on võluvits?
Loosung juhtimiskulude kokkuhoiust on minu arvates puhas populism. Juhtimiskulud ei tohi olla ei väiksed ega ka suured, vaid optimaalsed, et nad tagaksid vajaliku arengu. Tähtis ei ole mitte abilinnapeade arv, vaid see, mida nad suudavad ära teha.
Võimalik, et kui meil oleks ka tänavu olnud abilinnapea hariduse alal ja ta oleksid ümberkorraldustega seotud kulud ka arvudesse pannud, ei peaks me põhikoolis kandma kulusid, mis ületavad aasta lõikes oluliselt abilinnapea aastapalga. Linnapea, kes ise oleks pidanud nende probleemidega tegelema, ei omanud ju nii palju ajalist ressursi, et asjasse põhjalikult süüvida.
Meelevaldseid võrdlusi, mida endine linnapea oma artiklis välja toob, võiksin ma siia veel palju lisada, kuid selline demagoogia elu edasi ei vii. Toon vaid ühe näite.
Alo klaveriklass muusikakoolis on iseenesest väga kaunis ruum. Kuid enamik linnaelanikest pole sinna kunagi sisse astunud ega astugi.</p>
Maksma läks see ligikaudu miljon krooni. Mõelge: 40m2 ja remondihind miljon.
Lihtsalt kellelgi tekkis uitmõte ja tehtigi. Selle raha eest oleks saanud maksta kaks-kolm aastat palka abilinnapeale, kes oleks ehk midagi targemat välja mõelnud.
Praeguseks on saabunud uued ajad, majandus on võtnud suuna ülespoole. Lisaks avanevad Euroopa Liidu uue rahastusperioodi võimalused, mis on linna arenguks vaja maksimaalselt ära kasutada. Ja mis kõige hullem — me oleme ka seepärast kehvas seisus, et meil ei ole sisuliselt ette valmistanud uusi arenguid. Viimasel ajal oleme me ainult rääkinud, kui sedagi. Kunagi on ikkagi otsustamise aeg ja praegu on meil sellega juba ilmselgelt kiire.
Eelmine linnapea ütleb ise oma artiklis, et oli kesine juhtimine. Järelikult tuleb seda parandada. Meie igatahes ei kavatse edasi tiksuda, vaid teeme tööd ja arvame, et töötades saavutatakse ka tulemus.
Seetõttu on tööle võetud ka kaks abilinnapead, kes oma hariduse ja teotahte poolest on nendele töökohtadele igati sobilikud. Lisaks on nad ka oma linna mehed, kes juba seetõttu tunnevad kaaslinlaste ees vastutust.
Pisut ka poliitikast
Valimispäeva õhtul külastasime me koos Peep Põdderiga valimiste võitjatena nii Reformierakonna kui IRL-i juhtpoliitikuid. Erinevalt praegu kehtima hakkavast juhtimisstruktuurist, pakuti IRL-i poolt Keskerakonnale kui võitjale volikogu esimehe, linnapea ja ühe abilinnapea kohta kahest, et ka ise võimule pääseda. Me eelistasime siiski Reformierakonna vähematraktiivset pakkumist. Tunnetasime siis ja usume jätkuvalt, et koos Reformierakonnaga on võimalik tööd teha ja linna arendada, mitte diskuteerida vormiliste küsimuste üle. Millegipärast muutusid viinamarjad IRL-i jaoks opositsiooni jäädes äkitselt hapuks.
Suurendasime ka volikogu komisjonide liikmete arvu, pakkudes opositsioonile oluliselt rohkem komisjoniliikmete kohti, kui pakuti meile 2009. aastal. Meie soov on, et kaasatud oleks rohkem inimesi. Ka see maksab, aga ükski opositsionäär ei protestinud.
Tuleb edasi liikuda
Usun, et me suudame tekitada linnavalitsuses uuesti eluterve ja kaasamõtleva olustiku ja kaasame ka ametnikud taas aruteludesse linna arengu teemal. Olen alati arvanud, et asjad lähevad edasi hea meeskonnatöö tulemusel.
Loodan ka, et see suhteliselt mõttetu vaidlus nii ajalehes kui volikogu istungitel on seega lõppenud ja edaspidi keskenduvad nii koalitsioon kui opositsioon volikogus Jõgeva edasiviimisele.
i
AARE OLGO, Jõgeva linnapea
