Ajal, mil riik on lahti laskmas II pensionisammast, kulub rahatarkus marjaks ära. Seda eriti juhul, et aina rohkem räägitakse investeerimisest ja hoiustamisest ehk võimalusest endale pensionipõlveks ise puhvrit varuda. Paraku näitavad statistika ja elu aga midagi muud.
2016. aasta novembris Facebooki loodud grupist Kogumispäevik leiab täna üle 28 000 liikme, kes igakuiselt soovivad raha säästa ja oma nippe teistegagi jagada. Ent raha säästa ja kõrvale panna saab igas vanuses ja ka ilma sotsiaalmeedia platvormita, tuleb lihtsalt oma tegevus eesmärgistada.
„Uuringud näitavad, et väga paljud elavad palgapäevast palgapäevani. Paljudel pole ka säästupuhvrit, mis oleks kolme kuni kuue kuu kulutuste summa. Statistika näitab, et eestlased ise vabatahtlikult ei investeeri,“ nentis Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets. Seda, et pensionisamba lahti lastes inimesed investeerima tormaksid, ta samuti ei usu.
Pensionärid tublid säästjad
„Pigem kui raha välja võetakse, läheb see igapäevakulutuste katmiseks. On tehtud küsitlusi, mida inimesed rahaga teha plaanivad. Palju on neid, kes ei tea, aga on ka neid, kes tahavad näiteks kodu remontida. Pigem läheb raha kohe kasutusse, mitte investeeringuteks,“ sõnas Voomets.
Ilmselt kõlab kolme kuni kuue kuu säästupuhver hirmutavalt, eriti neile, kes peavad miinimumpalga või pensioniga toime tulema. Ent natuke säästa saavad nemadki. Kiidusõnu jagub Voometsal just eakatele. „Pensionärid on ühed edukamad säästjad, see on elukogemusega tulnud,“ kiitis Voomets, ent tõdes, et on piir, millest säästa on raske. „Suurim kuluartikkel on toit, sealt annaks kokku hoida, aga kuna pensionid on üsna väikesed, siis väga palju säästa pole võimalik.“ Samas tõdes Voomets, et kui kulud kipuvad üle pea kasvama, tasuks üle vaadata näiteks elukoht. „Paljud pensionärid elavad suuremates korterites või majades, tasub mõelda selle väiksema vastu vahetamisele või näiteks üürida tuba õppuritele,“ soovitas teabekeskuse juht.
Samas näeb ta, et inimeste rahaga ümberkäimise oskused näitavad paranemise märke. „Tundub, et mentaliteet on muutumas. Kui paar aastat tagasi taheti kõik ära kulutada ja näidata, et on, mida kulutada, siis nüüd tundub, et säästmine muutub populaarsemaks. Palju on peresid, kes Kogumispäeviku grupi kaudu on saanud häid nõuandeid ja nippe ning muutnud märgatavalt seeläbi oma pere finantskäitumist ja -olukorda.“
Alustama peab eesmärkidest
Selleks, et säästmine oleks lihtsam, tasub kogu protsessile läheneda kui trepiastmestikule. Alustades madalamast ja seejärel liikudes kõrgemale. „Kõigepealt peaks alustama eesmärkide seadmisest ja panema kirja, mille jaoks säästa tahetakse. Eesmärk peab olema konkreetne. Näiteks 500 eurot järgmise aasta 1. maiks, et osta uus diivan. Kui lihtsalt säästmisele või kulude kokkuhoiule mõelda, siis see üldjuhul ei toimi. Kindla eesmärgiga on lihtsam ka motivatsiooni leida,“ selgitas Voomets.
Edasi soovitab ta liikuda eelarve koostamisele. „See võib paljudele tunduda tüütu ja igav, kuid mööda sellest paraku ei saa. Selleks, et teada, kuhu raha läheb, on vaja kulusid jälgida ja kirja panna. Inimesed kipuvad arvama, et teavad ilma eelarvetagi, millele nad kulutavad, kuid tihti ei mäletata, palju ühele või teisele artiklile kulus. Ka väikesed asjad tuleks üles kirjutada ja panna kindlad piirid, näiteks 200 eurot kuus toidule,“ jagas Voomets soovituse. Kellele Exceli tabelid ei meeldi, siis suuremad pangad pakuvad rahapäeviku ja rahaplaneerija võimalusi, kus kaardiga tehtud tehingud automaatselt õigetesse lahtritesse sobituvad.
Nähes, et mingile artiklile kulub liiga palju raha, tasuks uuel kuul mõelda, kuidas kulusid võimalusel vähendada. „Tasub seada endale väikeseid vahe-eesmärke. Näiteks Kogumispäeviku grupis on iga kuu uus teema. Transpordikuul seadsime eesmärgiks otsida võimalusi, kuidas saaks 10 protsenti transpordilt kokku hoida,“ rääkis Voomets.
Maksa kõigepealt iseendale
Järgmise sammuna võiks igal palgapäeval maksta iseendale ehk võimaluse piires kanda tulust väike osa säästukontole. „Kõige suurem kuluartikkel lisaks kodukuludele on toit. Ligi veerand rahast läheb toidule, seal on praktiliselt kõigil kokkuhoiukohti. Tasuks koostada eelarve ja nimekiri. Planeerida nädala eelarve, koostada nimekiri ja osta poest vaid seda, mida vaja ning vältida emotsioonioste.“
See, kui palju palgast kõrvale panna, sõltub igaühe võimekusest. „Väga hea oleks 20 protsenti kuupalgast. Hiljuti tegi Arenguseire Keskus pensionianalüüsi, mille järgi peaks keskmise palga teenija panema kõrvale ligikaudu 20 protsenti oma sissetulekust, et saada oma palgast 70 protsendi suurust pensioni. Siis on pensionieas ka midagi võtta. Aga ka 10 protsenti on väga hea. Noored tudengid saavad võib-olla igakuiselt säästa näiteks viis protsenti, aga seegi on harjumuse tekitamine. Kui kohe 20 protsenti palgast võtta ei õnnestu, ei tasu pead norgu lasta. Summat võib proovida suurendada näiteks 10 euro kaupa,“ rääkis Kati Voomets.
Nii võiks ka kogumiskontol olla kindel eesmärk. „Kas või see, et hoida kolme kuu raha varu. Ja kui mõnel kuul on vaja sealt võtta ja summa läheb alla eesmärgi, siis tuleks proovida summa võimalikult ruttu tagasi panna.“
Kuid säästmise puhul peab silmas pidama, et lisaks igapäevakulutuste jälgimisele võib proovida ka lisa teenida. „Täielikult sissetulekutest säästa ei saa, sest meil on püsikulud ja vajadused,“ sõnas Voomets. Nii tasubki vaadata üle oma oskused, teadmised ja uurida, mida annaks lisarahaks pöörata. Samuti võib seisma jäänud asju või riideid maha müüa ning näiteks tuba või kodu välja rentida. „Selles osas võiks pealehakkamist olla rohkem. Tänapäeval on võimalusi lisaraha teenimiseks palju, seda toetavad ka erinevad platvormid.“
Just lisaraha teenimine võib aidata miinimumpalga saajatel kuu lõpus vee peal püsida. „Miinimumpalga ja laste kõrvalt on väga raske säästa, aga siis tasuks proovida lisaraha teenida või end täiendada. Seda enam, et tänapäeval on internet ja tasuta koolitused ning võimalused, kuidas end harida,“ sõnas Voomets.
Asjade asemel mälestused
Eesootavate jõulude osas on Kati Voometsal aga üleskutse, mida saab teha juba praegu, kui jõuludeni on rohkem kui kuu. „Tasuks lähedastega kinkimissüsteem läbi rääkida. Paljudes peredes ollakse harjunud kõigile kingitusi tegema. Oma peres olen püüdnud juurutada loosipakkide süsteemi ning kingitusi teha ainult lastele. Samas tasub mõelda, kas igaühele on vaja kinki teha. Ehk on parem kingitus koos olemine, muljetamine või üheskoos kelgutamine,“ mõtiskles Voomets, kes soovitas kingituste asemel pakkuda elamusi või meisterdada hoopis midagi ise.
Neile, kes soovivad kätt investeerimismaailmas valgeks teha, tasub Voometsa arvates teha kodutöö ära ennekõike ise. „Viimastel aastatel on tulnud palju eestikeelseid foorumeid, veebilehti ja raamatuid, näiteks Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpik“ on hea viis, kuidas alustada. Hiljem võib minna panka konsultatsioonile, kus räägitakse, mis võimalused on ja kuhu tasub raha investeerida. Investeerimine nõuab süvenemist, aga ei ole üldse raske. Alustama peaks sellest, mis tundub sobivaima lahendusena: investeerida saab näiteks kunsti, kinnisvarasse või väärtpaberitesse. Viimaseid on erinevaid variante erineva riskitasemega. Endale peab leidma sobivaima, mis laseb ka öösel magada,“ andis Voomets võimalusi, kuidas investeerimismaailma siseneda.
KERTTU-KADI VANAMB
