Hiljaaegu oli teenekal vaimulikul 70. juubel, mille puhul peeti Mustvee kirikus tänujumalateenistus, kus jutluse pidas peapiiskop Andres Põder ning kohale oli tulnud erakordselt palju rahvast. Ustava teenimise eest oli EELK Konsistoorium otsustanud Eenok Haamerile omistada juubeli puhul titulaarpraosti aunimetuse. Sellise erilise tänu ja tunnustuse osaliseks on varem saanud vaid kaks vaimulikku ning kiriku liinis võiks seda vahest võrrelda audoktori kraadiga.
Mitme koguduse oma õpetaja
Ligemale kaks nädalat pärast seda pidulikku sündmust istume Mustvees Haamerite kodus. Mõned sünnipäevalilledest on veel peaaegu värsked ning Eenok Haameri kaasa Eha seab neid vaasides hoole ja armastusega ümber. Majaperemehel on erandkorras terve hommikupoolik vaba, mida just tihti ette ei tule. Meil on õnn teha koos temaga väike mõtteline käik ajas tagasi ning kõnelda asjust, mis tema jaoks eriliselt tähtsad.
Mustvee kogudust on Eenok Haamer praeguseks teeninud 42 aastat. Teist nii pikka aega ühes koguduses teenivat vaimulikku Eestis praegu polegi. Lohusuu koguduses läheb tal aga neljakümne esimene aasta ning Maarja-Magdaleena koguduses saab tuleval aastal kolmkümmend viis aastat täis. Viimase võttis ta 1975. aastal kaheks aastaks oma hooldada, sest kirik taheti tollal sulgeda ja temal oli lihtsalt seda kahju teha lasta. Kaks aastat kestavad tänaseni. 1989. aastast lisandus olude sunnil ka Tartu Soome kogudus.
Kogudused on väikesed ja vaesed ning riik neid ei toeta. Seepärast ei ole võimalik igal pool iseseisvat õpetajat palgale võtta. Eenok Haamer on püüdnud oma sõnul kohelda kõiki oma teenistuses olevaid kogudusi võrdsetena, kahetseb aga, et ei saa arendada neis muud tegevust, sest selleks on tema aeg olnud liialt limiteeritud.
Teda vajab mõistagi ta enda 1992. aastal asutatud erakõrgkool – Tartu Teoloogia Akadeemia, mida asjaosalised ka lihtsalt Eenoki akadeemiaks on harjunud kutsuma. See riiklikult akrediteeritud õppeasutus on oikumeeniline ning koolitab oma ala spetsialiste kogu Eestile. Eenok Haamer pole mitte ainult kooli looja ja juht, vaid astub tudengite ette ka õppejõuna.
Kui suurte pühade ajal peab õpetaja Haamer teenistusi kõikidele oma hooldada olevatele kogudustele, siis tavalised pühapäevad on ta koguduste vahel ära jaganud ja nii on rahvas juba harjunud. Mustvee linna kogudus vajab teda aga tingimata igal pühapäeval.
Põlvkondade järjepidevus
“Mõnedki asjad on mul isast,” ütleb Eenok Haamer ning tunnistab, et mõnikord tabab ta end toimivat isa kombel alateadlikult, aga on ka asju, milles ta oma kirikuõpetajast legendaarset isa Harri Haamerit teadlikult järginud on. Ent hingekarjane Eenok Haamer pole mitte ainult oma kirikuõpetajast isa poeg, vaid ka ise vaimulike isa. Ta pojad Naatan, Siimon ja Markus astuvad tema jälgedes, viimane teenib praegu Tarvastu kogudust, kus saatuse tahtel ta vanaisa Harri Haamer kunagi kirikuõpetaja oli. Eha ja Eenok Haameri tütar Maarja, keda kirikus ollakse harjutud nägema ikka oreli taga istumas, on lõpetamas muusikaakadeemiat.
“Meie pere on üks suur Jumala ime,” on Eenok Haamer pidanud ikka endale tunnistama. Ei kõigutanud omal ajal tema enda sisemist veendumust isegi keerulised ajad, kui NKVD ta isa arreteeris ja viimasel tuli loobuda Tartu Pauluse kogudusest ning pere pidi end pikka aega varjama. Aga oma lapsi pole Eenok abikaasa Ehaga usu juurde sundinud. “Oleme lihtsalt elanud usklike inimeste elu, lapsed on seda näinud, ju see neile siis sümpaatne ja eeskujuks on olnud,” leiab ta ning tunnistab, et see just ongi suur ja eriline, et lapsed oma tee ise valinud on.
“Võime olla õnnelikud, et meie lastele on antud üles kasvada just Mustvees. Kui mõelda, siis on siin ju tohutu suur värske õhu reservuaar Peipsi järv. Õhu saastatusest ei saa meil küll rääkida. Sellist paika teist naljalt ei olegi,” arvab Eenok Haamer. Ta leiab, et ilmselt on Jumal andnud tema osaks ka siinse kahe rahvuse omavahelise vastuolu vähendamise. Elu on näidanud, et teineteisest on võimalik aru saada rohkem sallivust ja vastastikust mõistmist ilmutades. Sellist sallivust on Haamerid oma lastessegi sisendanud.
Vastuolusid tekitab vaid kultuuritus
Imeline ja haruldane on Mustvee kant Eenok Haameri arvates ka selle poolest, et siinse eesti kultuuri keskkonnas on säilitanud oma eheduse vana vene kultuur. Tema arvates ongi selleks, et teise rahva kultuurist aru saada, vaja enda kultuuri väärtustada, sest kui endal alus ja kindlustunne puudub, siis pole võimalik ka teise väärtusi hinnata. “Vastuolud võivad tekkida vaid kultuurituse pinnal,” leiab ta.
Ta on võinud kogeda, et kui tema luterlasena läheb õigeusu kirikusse, siis võetakse seda lugupidamisavaldusena. “Olen neile öelnud, et usud võivad küll erinevad olla, aga Jumal on üks. Nad on mulle seda lauset ka tagasi öelnud.”
Alates 1988. aastast on Eenok Haamer olnud ka Mustvee Gümnaasiumi õpetaja. See on üks võimalus leplikkust süvendada. “See on suurepärane kool, kurjust on siin palju vähem kui mujal,” leiab ta. Et usuõpetusest kui sellisest võib mõnel pool olla kummaline arusaamine, siis võib õpetaja Haamer igatahes kinnitada, et kellegi ajusid sellega ei pesta. Individuaalseid omadusi ja sisemisi väärtushinnanguid välja kujundada aidatakse küll.
Ka teoloogiaakadeemiat looma kannustas Eenok Haamerit eelkõige püüd ühendada erinevaid uskkondi. “Kristlased peaksid kokku hoidma,” on ta kindel. Ja mitte ainult kristlased. Eestlane on tema arvates liialt palju hävitanud oma jõudu vastuolude tõttu. “Üksteisest lugupidamine on tegelikult tohutu jõud,” teab ta, kinnitades, et eestlaste vastupanu- ja elujõud saab olla eelkõige vaimses suuruses. “Kui ainult äri ajada, kaob rahvus õige varsti ära”.
Palve jõud ja abikaasa ustavus
Eenok Haamer on kindlalt veendunud, et vaimulik peab olema kõikide jaoks. Samas on ta olnud ja on praegugi aktiivne tegutseja paljudes olukordades ja sekkunud isegi poliitikasse. Erakonnad ja parteid, kes teda aga enda hulka meelitada on püüdnud, on siiski pidanud pettuma. Ta pole neist ühessegi astunud ega astu ka. See poleks tema arvates eetiline ega tõelisele vaimulikule kohane.
Küll aga mäletatakse Eenok Haamerit Eesti Kongressi ajast, mil just temal oli otsustav osa selles, et kongress lõhki ei läinud. Nii on ta mõnestki liikumisest ja olukorrast taandunud siis, kui on näinud, et asjad hakkavad oma õiget rada kulgema. Skautmaster on ta aga endiselt. Samuti kannab Eesti Evangeelse Vennastekoguduse peavanema kohustusi jne.
Kolm ja pool aastat hoolitses ta Remniku õppekeskuse lektorina piirivalve ja kaitseväe isikkoosseisu ja hingeharimise eest, mille tunnistuseks on ka mitmed medalid. Tunnustuseks ja tänutäheks on talle antud autasusid veelgi, ühena vähestest vaimulikest on ta välja teeninud Valgetähe teenetemärgi.
Kõige suuremaks autasuks ja Jumala kingiks peab Eenok Haamer aga oma ustavat abikaasat Eha. “Ma pole ju ainult mägedel kõndinud, vaid aeg-ajalt ka oru põhjas olnud. Eha on näinud mu madalseise, talunud pinget ja koormust ning temal on kõiges tohutu suured teened”. Paljude inimeste hingehoidja tunnistab, et jõuvarusid on tal aidanud taastada aga palve, osaduse otsimine Jumalaga.
VAIKE KÄOSAAR
