“Valimisaktiivsus on eelhääletusel olnud päris kõrge,? ütles Järv. Tema sõnul on Jõgeva valimisjaoskond oma 4600 valijaga igal valimisaastal ülekoormatud olnud. “Kuigi meie linnas on nii palju elanikke, et normaalne oleks avada kaks kuni kolm jaoskonda, on kõik inimesed harjunud kultuurikeskusse tulema ja nii see on jäänudki,? rääkis Järv.
Teise Jõgeva omapärana märkis mitmendat korda valimisjaoskonda juhtinud Järv, et Jõgeva linnas hääletab alati ka suur osa Jõgeva valla valijaid. “Paljud käivad linnas tööl ja neil on siia lihtsalt mugavam tulla kui vallas oma jaoskonda otsida, mis võib sageli kodust palju kaugemale jääda.? Samas ei saa suurendada Jõgeva valimisjaoskonna liikmete arvu, sest see on seadusega ette antud.
Ümbrikutes valimine on keeruline
Kui eelmisel nädalal, esimesel viiel eelhääletuse päeval said maakonnakeskustes valida kõik kodanikud üle Eesti ja kõigil, sh Jõgeva linna inimestel tuli valida kahe ümbriku abil, siis selle nädala eelvalimistel said oma jaoskonna inimesed hääletada juba täpselt samamoodi nagu 4. märtsil.
“Eelhääletus on mõeldud võimalusena neile, kes viibivad valimispäeval näiteks välismaal või ei saa mingil muul põhjusel sellel päeval valida,? selgitas Järv.
Kui valima tuleb kodanik, kelle sissekirjutus on mõnes teises omavalitsuses, paneb ta oma valitud kandidaadi numbriga sedeli valgesse ümbrikku, kleebib selle kinni ja seejärel pannakse see veel omakorda ümbrikku, millele tuleb peale kirjutada hulgaliselt andmeid. See on osutunud juba päris raskeks ? ega muidu pea iga neljas-viies ümbrik väljavahetamisele läheks.
“Niisugune valimine on oluliselt keerulisem,? rääkis Järv, kes tunnistas, et tegi eelmiste valimiste ajal statistikat ja tuli järeldusele, et kui tavaline valimine võtab valijal aega 1-2 minutit, siis ümbrikus valimine võtab aega 10-15 minutit.
“Kui keegi ümbriku ka korduvalt ära vusserdab, peame selle kohe asendama uuega. Samas peetakse iga hääletussedeli ja ka ümbrike üle täpset protokollilist arvestust, et vältida võimalikke rikkumisi hääletustulemuste selgitamisel. Oleme ka kohustatud inimesi valimistel abistama, mis vanemate inimeste puhul on loomulik,? rääkis valimiste jaoskonnakomisjoni esimees.
Lisaks Jõgeva valla elanikele, kelle ilmumine Jõgeva linna valima oli ootuspärane, tuli samal valimisjaoskonnal tänavu üllatuslikult teenindada tavapärasest rohkem Puurmani valla kodanikke, kes saabusid organiseeritult. Pärast osa seltskonna ruumisviibimist tuli valimiskomisjoni liikmetel päris hulk aega ruume madalamasordilistest alkoholiaroomidest tuulutada. Peale Puurmani valijate Jõgeval massiliselt võõrast rahvast ei täheldatud.
Valimised farsiks?
“Meil ei ole õigust küsida, miks inimesed eelvalimistele tulevad, meil pole ka mingeid tõendeid häälteostmisest,? rääkis Järv, kelle arvates ei ole maailmas välja mõeldud paremat mehhanismi kui demokraatia. “Samas olen ma palju sellele mõelnud, et ühel kodanikul on kaalutud hääl, ta teab täpselt, kelle poolt ja miks ta hääletab. Samal ajal tuleb teine, kes annab oma hääle kahe pudeli õlle eest. See paneb mind muretsema ja mõtlema, et kas me tõesti ise tahame muuta oma valimised farsiks??
Puurmani vallavanem Rauno Kuus kinnitas Vooremaale, et ka tema on kuulnud, et palju Puurmani valla inimesi on käinud eelvalimiste ajal Jõgeval valimas.
“Tean küll, et üheks aktiivsemaks erakonnaks on Rahvaliit, kes rahvast Jõgevale valima on vedanud. Kahjuks pole minu pädevuses hinnata, et kas neid inimesi on vastu oma tahtmist sinna viidud. Võimalik ju, et lihtsalt hea naabrimees aitas oma tuttavaid, et nad saaksid oma kodanikukohust täita. Samas on Puurmani inimesed alati olnud eelvalimispäevadel aktiivsed. Nii näiteks oli tänagi enne valimisjaoskonna avamist mitu inimest juba ukse taga ootamas,? kinnitas Kuus esmaspäeval.
Puurmani vallast IRL-i nimekirjas Riigikokku kandideeriv vallavolikogu liige Väino Vahtra ei teadnud juhtunust ööd ega mütsi. ?Mina olen hoopis kuulnud, et Ida-Virumaalt toodi möödunud kolmapäeval Jõgevale massiliselt valijaid,? vastas Vahtra.
?Seda väidet küll kuidagi kinnitada ei saa, nii Ida- kui Lääne-Virumaalt on valimas käinud kaks inimest ? seda on samapalju või isegi vähem kui näiteks Hiiumaalt ja mujalt. Puurmani oma enam kui 35 valijaga, kes käisid kõik korraga, on kindlalt esikohal,? kinnitas Järv.
Sedeliga jaoskonnast lahkuda ei tohi
Järve sõnul on üritatud ka kabiinis mobiiltelefoniga valimissedelit pildistada. Kuigi presidendivalimistel korjati valimiskogus telefonid ära, pole praegustel parlamendivalimistel õigus seda teha.
Samas on seekord keelatud valimissedeliga jaoskonna ruumist lahkuda. “See on nüüd karistusseadusega karistatav ja komisjoniliikmed peavad seda jälgima. Varem keeldu fikseeritud ei olnud.?
Sedeli väljaviimise mehhanism on Järve sõnul varasematest aegadest läbi proovitud: “Üks viis sedeli välja, järgmine täitis peremehe ehk häälteostja juuresolekul ära ja tõi omakorda välja uue sedeli.?
Seekord ei saa häälteostjad enam sisuliselt kuidagi kontrollida, kas nende kunded on sõnakuulelikud, sest kabiini minnakse ju üksinda.
Jaan Järve teeb inimeste suhtumine valimistesse siiski murelikuks. “Demokraatial on oma kindlad töötavad mehhanismid ja kodaniku valik peab olema mitte teistele kuulutatav. Valimisjaoskonnas võib ka kandidaadi numbri avalikku kirjutamist ja kõva häälega kuulutamist käsitada agitatsioonina ning igasugune agitatsioon on jaoskonna ruumis, teel jaoskonna ruumi, ka jaoskonnaga samas hoones ja selle ümbruses keelatud. Keelatud on kõik kandidaatidele suunatud plakatid, prospektid, pastakad jne,? selgitas Järv.
Kandidaat ise tohib loomulikult valima tulla, kuid sütitavat kõnet ta jaoskonnas pidada ei saa. Kui mingi seltskond tuleb rõhutatult erakonna jopede või sallidega, siis komisjoni liikmetel ei ole õigust kedagi lahti riietada. “Asju annab erinevalt tõlgendada ja pärast protestivad ju erakonnad ise,? rääkis Järv. Mõeldes sellele, kui suurele hulgale kodanikele ei tähenda valimised midagi ja nad sellel lihtsalt ei osale, ütles Jõgeva linna valimisjaoskonna esimees: “Riik on meil üks. Kõik etteheited, mis edaspidi riigi aadressil võiksid tulla, jätku nad sellisel juhul enda teada.”
Ergma ja Leinatamm valisid JõgevalRiigiprokuratuuri avalike suhete talituse juhataja Kristina Herodese kinnitusel on Jõgevamaal seoses häälteostmisega küll algatatud üks kriminaalmenetlus, kuid et tegemist on tundliku ajaga ja prokuratuuri ülesanne on eeskätt välja kuulutada tõde, mida ei saa teha kiirkorras, jäigi Vooremaal teada saamata, milline erakond sedakorda Jõgeval püüdis valimisi mõjutada.
Jaan Järv ei oska seda juhtumit kommenteerida. ?Ma ei tea, mis tänavatel toimub, aga meie jaoskonnas on sel nädalal olnud kõik korrektne,? kinnitas ta. Järv märkis, et teisipäeval käis Jõgeval eelhääletamas Ene Ergma ja kolmapäeval Tarmo Leinatamm, kes oli ühtlasi esimene kohapealne elektrooniline hääletaja Jõgeva jaoskonnas. Ka sellise võimaluse oleme seekord oma jaoskonnas loonud. Selle tarvis on meil spetsiaalselt jaoskonda paigaldatud kaardilugejaga internetiühenduses arvuti.”
Teisipäevaõhtuse seisuga oli Jõgeval oma valiku teinud ligi 600 inimest ja kolmapäeva pealelõunaks oli esimese tunniga neile lisandunud veel sadakond.
Jõgeva maakonnas said valijad eelhääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda (19. – 23. veebruaril) Jõgeva linna valimisjaoskonnas nr. 1, asukohaga Jõgeva Linnavalitsuse II korrusel. Samas sai ka eelhääletada 26. – 28. veebruarini.
Valimispäeval, 4. märtsil asub Jõgeva valimisjaoskond oma tavapärases paigas ? Jõgeva Kultuurikeskuses ja on avatud kella 9 – 20. Maakonna valimiskomisjon asub Jõgeva Maavalitsuses.
JAANIKA KRESSA
