Suvisele laulupeole kandideerivatest Jõgevamaa kooridest on teine, otsustav eelproov olemata veel vaid meeskooridel, ülejäänutel pole jäänud enam muud, kui oodata 25. maid, mil tehakse teatavaks, kes pääsevad suurele peole ja kes mitte.
Nais- ja segakoorid andsid oma „laulupeoeksami“ märtsi viimasel pühapäeval Jõgeva kultuurikeskuses: naiskoorid hommikupoolikul ja segakoorid õhtupoolikul. Kõigepealt laudi dirigentide Heli Jürgensoni ja Raul Talmari juhendamisel läbi need ühendkoorilaulud, mida esimese, jaanuarikuise eelproovi kavva ei mahtunud, ning siis läks juba kooriti ettelaulmiseks. Esinemisjärjekord ja ettelauldavad laulud (iga koor pidi esitama ühe laulu ühendkoori ja ühe laulu oma kooriliigi repertuaarist) loositi õnneks välja kohe proovi alguses: siis teadsid lauljad, mis neid ees ootab ning said rahulikumalt Jürgensoni ja Talmariga kaasa töötada.
Pikka laulupäeva kokku võttes ütles Heli Jürgenson Jõgevamaa nais- ja segakooride kohta:
„Siin oli koos päris töökas „kamp“, kes sai üsna hästi aru, millest jutt käib. Kui veel mõne nalja vahele viskasid, töötati väga innukalt kaasa.“
Ei saanud me seegi kord üle ega ümber paljukõneldud probleemist, et peorepertuaar tundub seekord kooridele ja dirigentidele väga raske.
„Kerge see muidugi pole,“ tunnistas ka Heli Jürgenson, ent lisas samas, et repertuaari raskuse üle on kurdetud mitme varasemagi laulupeo eel, aga suur töö, mis selle omandamiseks ära tehakse, on kooridele alati arendavalt mõjunud.
Repertuaari raskus pole siiski olulisel määral kahandanud laulupeole pürgijate hulka: peoletahtjaid on enam kui kunagi varem ning see tingib ka valiku vajaduse.
„Kui laul koori esituses äratuntav pole või poole esitamise pealt suisa katki jääb, siis ei saa me seda koori laulupeoküpseks tunnistada,“ ütles Raul Talmar. „Samas võiks meie otsusest määravamaks saada lauljate enda südametunnistus: pole ju mõtet laululavale minna, kui sa ennast seal kehvalt omandatud repertuaari tõttu ebamugavalt tunned.
Neil kooridel, kellel lauljate nappuse tõttu või muul põhjusel laulupeoks vajalikku taset saavutada ei õnnestu, ei maksa siiski kurvastada: laulupeotraditsiooni edasikandjatena tunnustatakse neid ju jätkuvalt ning lähtuvalt sellest on neil õigus ka edaspidi tegevustoetust saada.“
Loosiõnn pole määrav
Küsimusele, kas ettelaulmist hinnates võetakse arvesse ka n-ö loosiõnne koefitsienti (laulud on ju erineva raskusastmega!), vastas Heli Jürgenson eitavalt.
„Kogemused näitavad, et pole vahet, millise laulu koor loosiga tõmbab: kui ettevalmistus on korralik, saadakse hakkama kõigi lauludega, kui kehvapoolne, siis ei aitaks ka uue loosi võtmine,“ ütles Heli Jürgenson.
Ühtekokku viie kooriga laulupeole kandideeriv Jõgeva Gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja tõstatas omalt poolt küsimuse, kas laulupeorepertuaar, mille omandamisele koorid terve hooaja kulutavad, ei peaks olema selline, mida ka edaspidi kasutada annab. Nii mõnegi ühendkoorilaulu kohta võib paraku juba praegu ette öelda, et see jääb n-ö ühekordseks projektiks, sest ainult ühe koori esituses ja orkestri saateta pole sellel õiget jumet.
„Ka „Koitu“ ja „Mu isamaad“ ei laulda naljalt kusagil mujal kui laulupeol, aga nende õppimist peavad kõik loomulikuks,“ sõnas Maret Oja küsimusele vastates Raul Talmar. „Samas ei pruugi needki laulud, mis üksikule koorile ettekandmiseks ei sobi, siiski kasutult seisma jääda: neid saab kasutada ju maakondlike, piirkondlike või kooriliigi pidude repertuaaris. Teatud mõttes taandub aga tõstatatud probleem küsimuseks sellest, milline peaks üldse olema ühendkoorilaulude osakaal laulupeo repertuaaris.“
Kõige noorem
Kui Heli Jürgensonil ja Raul Talmaril olid suud konkreetsema tagasiside andmiseks üsnagi lukus (pole veel õige aeg!), siis allakirjutanu muljed kümne segakoori ettelaulmisest olid valdavalt positiivsed. Maakonna laulupeokuraatorit Pille Tutti rõõmustas eriti Saare valla segakoori Serviti tubli etteaste: see kollektiiv on jõudnud ju tegutseda vaid aasta.
„Kui teised koorid said end õigel ajal laulupeole registreerida, siis Saare koor oli tol hetkel alles loomata ning pidi kannatlikult ootama lisaregistreerimise võimalust, mis neil lõpuks ka avanes. Nüüdseks on neil olemas ka oma laulupeolaulikud: esialgu tuli neil laenatutega läbi ajada,“ ütles Pille Tutt.
Nagu öeldud, on Jõgevamaa koorilauljate enamikul laulupeo eelproovid seljataga ja 22. aprillil saavad sellega ühele poole ka meeskoorid. See ei tähenda, et laulupeolaulikud nurka võiks visata: repertuaar tuleb ju laulupeoni ikka „soojana“ hoida ning sellele veel paremat lihvigi anda. Nüüd, pärast eelproove saavad koorid aga hakata tõsisemalt valmistuma ka Peipsi-äärsete maakondade laulupeoks. Osalt on kahe peo repertuaar küll kattuv.
Erinevalt laulupeolistest on tantsupeole kandideerijatel aga pinged praegu haripunktis: Jõgevamaa tantsurühmade teine eelproov toimub sel pühapäeval Jõgeva Ühisgümnaasiumis.
iii
RIINA MÄGI
