Maailmamajanduse väljavaade on pärast finantskriisi süvenemist mullu sügisel oluliselt halvenenud ning see nõuab Eesti eelarve ja arengu toetamiseks uusi põhimõttelisi otsuseid.
Praegust majanduskeskkonda ja väljavaateid arvestades on esmatähtis viia riigi 2009. aasta eelarve kulud kooskõlla muutunud olukorraga, sest 8-9 miljardi krooni suuruse kulukärpeta ammenduvad riigi reservid kiiresti.
Riigieelarve parandamisel ei ole seejuures kasu ajutistest meetmetest. Praegu tuleb langetada põhimõttelisi otsuseid ja tagada nii Eesti edasine areng ning majanduse usaldusväärus.
Kõikjal on majanduse väljavaated oluliselt halvenenud ning raske on öelda, kui sügav ja pikk on finantskriisist tulenev majanduslangus kogu maailmas. Näiteks eeldavad IMFi ja Euroopa Komisjoni värsked prognoosid maailmamajanduse kasvu olulist aeglustumist käesoleval aastal, mil USA majandus langeb 1,6 protsenti ja euroala majandus 1,8 protsenti ning kasvu algus jääb 2010. aastasse.
Need prognoosid langevad laias laastus kokku Eesti Panga sügisprognoosi riskistsenaariumiga. Arvestades aga majandus- ja finantskriisi üha tugevnevat mõju, ei ole välistatud Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduse oodatust veelgi suurem aeglustumine. Kui selline areng realiseerub, võib majanduslangus Eestis ulatuda meie hinnangul ligi 9 protsendini. Ebakindlus tuleviku suhtes suurendab riigi rahanduse stabiilsust ja konkurentsivõimet toetavate kiirete ja õigeaegsete sammude tähtsust.
iii
ANDRES SUTT, Eesti Panga asepresident
