On lõpmata tore lugeda taaskord seda valgustavat lugu Mustvee kohta. Reklaam missugune.
Jutt on hästi pikk. Esimesest poolest jääb kõlama, et ilma Euroopa Liidu struktuurivahenditeta on olnud Mustvees võimalik väga hästi elada. Veel üks tõsine tähelepanek, et tänapäeval toimub paigaltammumine. Majanduskriisi tingimustes see ongi nii. Kui Eesti riik on sunnitud tegema väga suuri eelarvekärpeid, siis puudutab see kõiki linnu ja valdu. Eriti valusalt mõjub see väikestele omavalitsustele.
Eelarve menetlemisest
2008. aastal Mustvees esimese eelarve tegemisel sai tookordse volikogu esimehe käest küsitud, kas eelarvet teeme enne riigipoolsete eraldiste teadasaamist või pärast. Öeldi, et teeme ikka pärast, muidu hakkame kohe lisaeelarvega täiendusi tegema.
Mustvee linnaeelarve koostamisel on väga suur osatähtsus riigipoolsetel toetustel, need moodustavad 2010. aasta puhastatud eelarvest 54,3 protsenti! Seega ei ole võimalik eelarvet lõplikult vastu võtta, kui riigi poolt omavalitsustele eraldatavad toetused ei ole ametlikult kinnitatud. Väga suurtel omavalitsustel ja ümber Tallinna olevatel, riigilt väga vähesel määral toetusi saavatel omavalitsustel on võimalik eelarvega varem tegeleda. 2010. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud toetuste jaotus ning ulatus, tingimused ja kord avaldati tänavu 8. märtsil!
2010. aasta eelarvet on arutatud 29. jaanuaril, 19. veebruaril, 5. märtsil, 19. märtsil, 26. märtsil. “Kogenumad” volikogu liikmed tegid järjest ettepanekuid eelarve lugemised katkestada. Kahel viimasel volikogul pole eelarve sisuliselt muutunud. Eeltoodust saab igaüks ise järeldused teha. Peale selle on volikogu komisjonid mitmeid kordi eelarvet arutanud.
Füüsilise isiku tulumaksu planeeriti 2010. aasta eelarvesse 7,1 protsenti vähem 2009. aasta tegelikust laekumisest. See ühtib ka rahandusministeeriumi soovitusega. Et prognoosida praeguse majandusliku olukorra juures täpselt füüsilise isiku tulumaksu laekumist, peavad olema üleloomulikud võimed. Tunnistan, minul neid võimeid ei ole.
Tänase majanduskriisi tingimustes, tulenevalt riigi eelarvest ja olematust regionaalpoliitikast, on allasutuste haldamine linnale tõesti suur koormus. Tegelikult on just Artur Aganitš teinud volikogus ettepanekuid Mustvee muusika- ja kunstikooli rahastamise teemal, et teisest poolaastast koolile eelarves raha mitte eraldada. Sisuliselt tähendaks see muusika- ja kunstikooli sulgemist uuest õppeaastast. On nõu peetud lapsevanematega, õpetajatega, arutatud mitmel korral selleks moodustatud komisjoniga. Muusika- ja kunstikooli eelarvet on vähendatud 26 protsenti ja tõstetud õppemaksu. Üldine seisukoht teemasse süüvinute poolt on, et muusika- ja kunstikool peab jätkama, küll aga tugevalt vähendatud eelarvega.
Otsuste tegemiste kohta ütlen, et vastavalt linna põhimäärusele on volikogu ainupädevus eelarve vastuvõtmine, linna ametiasutuste ning nende hallatavate asutuste moodustamine, reorganiseerimine, tegevuse lõpetamine jne.
Lõpetuseks soovitan soojalt võtta aega selgeks teha linna põhimäärus ja ka volikogu liikme käsiraamat läbi töötada. Kui mingis valdkonnas on vaja otsuseid vastu võtta, siis tuleb tutvuda Eesti riigi seadustega, mis selle valdkonna kohta on vastu võetud, samuti sellega, mida nende eiramine kaasa toob.
Kes soovib selle volikogu liikme kohta lisainformatsiooni saada, lugegu aadressil www.google.ee/Artur Aganitš
Soovin Mustvee linna arengule kaasaaitamises jõudu ja tasakaalu.
iii
MATI KEPP, Mustvee linnapea
