Kui karu, mäger ja teised loomad sööksid suvel ainult nii palju, kui neil soojal ajal liikumiseks vaja läheb, sureksid nad talvel ära. Bolševikud võtsid talupoegadelt ära toiduvarud ja inimesed surid ikalduseaastatel nälga.
Isamaa ja Res Publica Liit soovivad aga põhiseadusse eelarve tasakaalu nõude sisse kirjutada. Reformierakond ei ole palju targem ja lubab teha vastava muudatuse riigieelarve seaduses. Kui silmas on peetud seda, et riigi eelarves peab olema näidatud sama palju tulusid kui kulusid, siis on see triviaalne. Selleks pole eraldi seadust vaja vastu võtta. Tuluks on sel juhul ka varade müügist saadav tulu (kuigi riik jääb sellega vaesemaks) ja laenud, mis tuleb hiljem tagasi maksta.
Kehtiv riigieelarve seadus aga defineerib riigieelarve tasakaalu teisiti: riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarvepuudujäägi korral ületavad kulud tulusid. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse riigieelarves ette finantseerimistehinguid, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. Seadus näeb praegu ette võimaluse, et eelarve ei ole tasakaalus ja laenu võtmine ei ole tasakaalustav võimalus.
IRL retoorikast jääb mulje, et peetakse silmas seda, et jooksva aasta sissetulekud (maksud jm) peavad katma sama aasta kulutused, ja nõutakse, et eelarve oleks tasakaalus riigieelarve seaduse tähenduses.
Ansipi valitsus oli see, kes Eesti ülikõrge majandustõusu ajal reservide kogumise asemel makse alandas. Sellega loodi inimestele illusioon, et nende majanduslik olukord paraneb tormiliselt. Inimesed olid valmis maksma rohkem, kui asjad väärt olid, mis põhjustas inflatsiooni ja lükkas edasi ülemineku eurole.
Majandustõusu ajal soovitas riik kõik varud ära kulutada ja isegi veel võlgu võtta. Ja seda mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega, kehtestades maksusoodustuse neile, kes laenu võtsid.
Riik võttis ka ise laenu, et oleks võimalik palju kulutada, ja soosis välisinvestoreid, mis omakorda tõstis kinnisvara ja muu hinda. Kuna riik aitas oma tegevusega majanduse tsüklilisele arengule pigem kaasa ning kogutud reserv ei olnud piisav, siis oli Eestis ka majanduslik langus suurem kui enamikus teistes riikides.
Kuid loomulik on see, et headel aastatel kogutakse varusid ja rasketel aastatel kasutatakse neid. Valitsuskoalitsioon soovib selle aga võimatuks teha. Eelarve peab olema küll tasakaalus, kuid pikemas perspektiivis ehk majandustõusu ajal tuleb nii palju kõrvale panna, kui palju kriisi ajal olukorra leevendamiseks kulub. See tähendab, et aastaeelarve ei ole tasakaalus, vaid on plussis, kriisist väljatulekuks tuleb aga teha kulutusi, mille tagasimaksmine vähendab järgmist kinnisvara jm „buumi“. Seega on vastava aasta eelarve miinuses. Maksud peaksid tõusma siis, kui riigil on raha piisavalt, ja langema siis, kui riigil on rahaga kitsas käes.
i
TERJE PÕVVAT, Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige
